|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Uuring: saarlane suhtub politseisse positiivselt
(1)
|
|
|
|
Peamine õiguskorraprobleem on joobes isikud ja lärmavad noorukid
Novembris Saare politsei poolt läbi viidud küsitlus näitas, et politsei maine Saare maakonnas on hea ning on viimase aasta jooksul tõusnud.
Kui tänavu jaanuaris vastas umbes 50% küsitletutest, et nad on politsei tegevusega rahul, siis novembris väitis ligi 52% küsitluses osalenud isikutest, et viimane kokkupuude politseiga jättis neile positiivse mulje.
Võttes arvesse, et Eestis tervikuna on samal perioodil politsei maine elanikkonna silmis alanenud, siis on need arvud rõõmustavad. Nii näiteks viis ES Turu-uuringute AS selle aasta oktoobris läbi uuringu, milles selgitati välja, mil määral usaldavad Eesti elanikud riigi institutsioone. Selles uuringus väljandas ligi 53% küsitletutest oma eitavat suhtumist Eesti politseisse. Politseist tahapoole jäid vaid valitsus ja riigikogu.
Küsitlusest ilmneb, et Saare maakonna elanike suhtumist politseisse kujunab peamiselt ajakirjandus: 72% ankeedile vastanutest teatas, et saavad õiguskorda puudutavatest probleemidest teada kohaliku meedia, eelkõige ajalehe kaudu.
Samas väljendas aga 57% küsitletutest seisukohta, et arenguruumi siin veel jagub ning et politsei tegevust võiks senisest rohkem avalikustada.
Ja veel üks huvitav tähelepanek: kuigi enamik küsitletutest väitis, et nende hinnang politseile kujuneb otseses kokkupuutes politseitöötajatega, siiski pannakse politseinikke tähele ka nende puhkeajal. Võibolla on siin tegemist väikese koha fenomeniga, kus kõik tunnevad kõiki, üks on aga kindel – politseinik peab olema korrektne ja võõra mure suhtes osavõtlik ka väljaspool tööaega.
Kõige enam mõjub küsitluse põhjal inimestele negatiivselt see, kui politseinik suunab nad oma probleemidega nö “pikale ringile”, see tähendab endast eemale.
Kardetavamad on kesklinn ja Smuuli elurajoon
Küsitluse eesmärk oli selgitada välja elanikkonna hoiak kohalikku politseisse ja kuidas on see hoiak viimase aasta jooksul muutunud.
Sellele lisaks oli sooviks selgitada välja, millised õiguskorra küsimused on elanike arvates maakonnas kõige pakilisemad.
Kõik see omakorda võimaldab Saare politseil järgmisel aastal oma tegevust paremini planeerida – on ju siis selge, millist teenust inimesed meilt ootavad.
Peaaegu pooled küsitluses osalenutest nõustusid väitega, et politsei peab reageerima eranditult kõikidele õiguserikkumistele. Samas pidasid aga saarlased kõige suuremaks õiguskorra probleemiks maakonnas alkoholi liigtarvitamist avalikes kohtades (siit tuleneb ka liikluspolitsei olulisim ülesanne – küsitletute arvates on selleks võitlus joobes juhtidega).
Teiseks väga tõsiseks õigusprobleemiks, ja seda eriti Kuressaare linnas, peeti tänavatel huligaanitsevaid ning lärmavaid noorukeid.
Võib vaid loota, et hiljuti Kuressaare linnas avatud uus noortekeskus ja Smuuli elamurajooni uus rulaplats pakuvad noortele senisest suuremaid võimalusi vaba aja veetmiseks ja aitavad vähendada üha kasvavat alaealiste kuritegevust.
Samas aga ilmnes novembrikuisest küsitlusest, et elanike arvates on linna kõige kardetavamad piirkonnad kesklinn ja Smuuli elukvartal. Kui vastukarva meie soovile see ka ei ole, aga kui lähtuda turvalisuse seisukohast, siis on parasjagu skepsist ja kartust inimestesse sisendanud just rulaväljaku avamine.
Eeldatakse tõhusat ennetavat tegevust
On loogiline, et lähitulevikus peab elanikkonna arvates politsei oma peatähelepanu pöörama eelkõige avaliku korra kaitsmisele. Tähtsuselt teiseks politsei tegevuse ülesandeks pidasid küsitluses osalejad tegelemist õigusrikkumisi ennetava tööga. Sellele lisaks mainiti oluliste tegevussuunade all ära ka kuritegevuse (eelkõige salajaste varguste) uurimise ning liiklusjärelvalve tõhustamist.
Oktoobri lõpus levitas Saare politsei maakonna elanike hulgas ligi 400 küsitlusankeeti. Neist tagastati umbes 300. 65% küsitletutest olid üle 30. eluaasta vanad, mis tähendab, et nad on isikud, kel maailmapilt peaks olema juba selgelt välja kujunenud.
68% ankeedile vastanutest elas Kuressaares. Kuna aga linnas on anonüümsus reeglina suurem kui maakohtades, siis on ka pole üllatus, et suur hulk küsitletutest ei tundnud oma piirkonna konstaablit ega teadnud, kuidas temaga ühendust võtta.
Kokkuvõtteks tänab Saare politse kõiki neid, kes meie palvele vastu tulid ja võtsid vaevaks meie ankeedile vastata. Omalt poolt oleme kindlad, et kõik see juba lähitulevikus võimaldab olulisel määral tõhustada politei tegevust õiguskorra kaitsel.
|
|
|
 |
|
|
Urmas Kiil, Saare politsei pressiesindaja Meie Maa 28-11-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|