|
|
|
| |
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
| |
Augustikuu kalendrisse võiks tulla iga-aastane hobusepäev
(1)
|
|
|
| |
Reedel Luulupe tallis aset leidnud noorhobuste jõudluskatsetega algasid Saaremaa hobusepäevad. Laupäeval jätkati Kaalis teadusliku konverentsiga ning pühapäeval Kõrusel Reinu kapa ratsavõistlusega.
Luulupel Kadariku talus hobusekasvataja Heino Kallase maneezis valiti kaheaastaste eesti tõugu hobuste näitusel noortäkkudest esimese auhinna vääriliseks Hilja Oberschneideri (Karuse) Artemon. Temale läks üldvõit.
Sama auhinnaga väärtustati Aita Naanu (Muhu) Tollarit. Tollar sai ka publiku lemmikuks. Soome spetsialistid pidasid teda kõige tüüpilisemaks noortäkuks.
Pihtla hobusekasvanduse täkud Aksel ja Raksel said samuti esimese auhinna. Lisaks veel Anu Pärisoo (Harjumaa) Rodeo ning Martin Kivisoo (Muhu) Regaal. Üldse konkureeris 11 täkku.
Kaheaastaseid märasid oli võistlemas sama arv - 11. Kõige paremaks tunnistati Pihtla hobusekasvanduse Roosi. Esimese auhinnaga pärjati veel Martin Kivisoo Raget, Heino Kallase Ellat ja Pihtla hobusekasvanduse Rillet.
Hindamiskomisjon rõõmustas noortäkkude rohkuse üle, kuigi hea sugutäku valik on siiski veel problemaatiline. Mõnedki uued hobusekasvatajad esinesid näitusel oma hoolealustega esmakordselt ja kohe tulemuslikult (Aita Naanu Muhust).
Konverents oli pühendatud Eesti Maahobuse Kasvatajate Seltsi 80. aastapäevale. Sellel ütles avasõnad Eesti Vabariigi põllumajandusminister Ivari Padar.
Eesti hobuse kasvataja Jaan Rooda, üks konverentsi korraldajaist, pidas üritust igati kordaläinuks, öeldes Meie Maale, et eesti rahva mütoloogia kohaselt peaksimegi augustikuu keskpaigas hobusepäeva taas au sisse tõstma.
Eesti Hobuse Kaitse Ühing kutsus spetsialiste kohale ka Soomest, Rootsist ja Leedust. Konverentsil andsid tõuaretusorganisatsioonide esindajad teenekamatele hobusekasvatajatele üle omapoolsed tänu- ja aukirjad.
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevdirektor Andres Kallaste ütles reedehommikuses intervjuus Raadio Kadile, et eesti hobune pole varem nii hästi elanud kui praegu. Sellega nõustus ka Jaan Rooda, lisades, et aastaid on Saaremaal võideldud selle nimel, et kaunid rannakarjamaad jääksid hobustele alles. Väliskülalisedki, kes seekord meie rannakarjamaadel käisid, olid neist vaimustuses. “Siin, neil karjamaadel on hobuste kuurort,” nentis Jaan Rooda.
Eesti Hobuse Kaitse Ühing teeb tööd selleski suunas, et eesti hobuse sõprade klubid tekiksid välismaal, seal kuhu meie suksusid on eksporditud. Eesti hobuse kuulsus ulatub sajandite taha.
Nii kiidab XI sajandi rännumees Adam von Bremen oma reisikirjades eestlasi heade hobuste poolest ja kirjeldab hobuseid, keda Eestimaad külastades nägi. Hansa Liidu õitseajal on laevatäis eesti hobuseid müüdud koguni Hispaaniasse. Sajandeid on eesti hobust hinnatud ka meie naabrite seas ja teda on kasutatud mitmete hobusetõugude parandamisel. Samas on tegu haruldaseks jäänud põlistõuga, kes on kantud ohustatud koduloomatõuna rahvusvahelisse nimistusse (FAO).
|
|
|
 |
|
| |
Aare Laine Meie Maa 22-08-2001 |
|
|
| |
| Jaga | |
  | | |
|
|
|
| |
|
|
|
|
Saada meile vihje sündivast uudisest: |
|
|
|
