Esmaspäev, 29. mai Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  40 aastat tagasi lahutati sakslased müüriga  
 
   
Relvastatud valve all rajasid ehitusbrigaadid 1961. aasta augustis keset Berliini müüri, mida Saksa DV propaganda nimetas fašismivastaseks kaitsevalliks.
_Pilt 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | Järgmine >
1961. aasta 13. augusti varajastel pühapäevahommiku tundidel eraldati Erich Honeckeri juhtimisel Ida-Berliin ja Saksa DV Lääne-Berliinist okastraadi ja harktõketega. Tänavasillutis kisti üles ja laoti sellest barrikaade. Tähtsamatesse keskustesse sõitsid tankid. Katkestati linna läbiv rongi- ja trammiliiklus, Ida-Berliini ja Saksa DV elanikele, sealhulgas 60 000 töölkäijale, keelati Lääne-Berliini minek. Järgmistel päevadel asendasid valve all töötavad ehitusbrigaadid ajutised kindlustused tugeva müüriga, mida Saksa DV propaganda nimetas fašismivastaseks kaitsevalliks.

Nüüd, ligi 12 aastat pärast seda, kui kapitalistlikku Lääne-Berliini ümbritsenud 107-kilomeetrine müür lammutati, on huvi külma sõja aegse barjääri vastu taas suurenenud. Sellest on vändatud arvukalt draama- ja dokumentaalfilme ning avaldatud lugematuid artikleid, samuti on asjahuvilised koostanud kümneid internetilehekülgi Berliini müüri ajaloost ja selle langemisest.

Müüri rajamise tagamaad

Siis, 40 aastat tagasi, pööras üha enam inimesi rahulolematusest majandusliku ja poliitilise olukorraga Saksa DV-le selja. 1961. aasta jaanuarist augusti alguseni registreeriti 160 000 põgenemiskatset Läände sotsialismileeri kuuluvalt Ida-Saksamaalt.

Pingeline oli ka rahvusvaheline poliitiline olukord. 27. novembril 1958 oli nõukogude liider Hruštšov esitanud ultimaatumi, nõudes lääneliitlaste vägede lahkumist ja Lääne-Berliini muutmist vabalinnaks kuue kuu jooksul. 17. veebruaril 1959 järgnes separaatrahu sõlmimine NSV Liidu ja Saksa DV vahel. Pinget ei lõdvestanud ka USA presidendi Kennedy ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe Hruštšovi märkimisväärsete tulemusteta lõppenud kohtumine Viinis 3.-4. juunil 1961.

Saksa DV-s võeti tarvitusele abinõusid põgenikevoolu peatamiseks ning kuigi veel 15. juunil oli Saksa DV liider Walter Ulbricht pressikonverentsil eitanud kavatsust saksa rahvast müüriga eraldada, kerkis see ometi vaevalt kaks kuud hiljem üleöö. Ida-Saksa julgeolekupolitsei pühendas peaaegu kõik oma ressursid piiri sulgemisele ning jälgimis- ja survemeetodite täiustamisele.

Lääne võimud reageerisid Berliini müüri püstitamisele küllalt tagasihoidlikult, nõudes vaid, et seejuures ei riivataks ameerika Berliini-poliitika kolme põhimõtet: tagada Lääne relvajõudude kohalolek, vaba läbipääs Berliini läbi Saksa DV territooriumi ning garanteerida lääneberliinlastele enesemääramis- ja elamisvormi vaba valiku õigus.

23. augustist 1961 ei tohtinud ka Lääne-Berliini elanikud enam vabalt käia Ida-Berliinis.

Verine müür

Lääne- ja Ida-Berliini ning Saksa DV vaheline piir oli 166 km pikk ja varustatud sügavalt ešeloneeritud kaitsetõkete süsteemiga. Piir lõikas läbi 192 Berliini tänavat, millest 97 suundusid Ida-Berliini ja 95 Saksa DV-sse. 107 kilomeetril sellest piirist seisis müür.

Lääne poolt vaadates kujutasid idasakslaste kaitserajatised endast järgmist pilti: algasid need umbes 4 m kõrguse betoonplaatidest seinaga, mida kroonis ümar betoontoru. Selle taga oli valgustatud kontrollriba, nn surmavöönd, milleni jõudnud põgenikke tulistati hoiatamata. Järgnes kraav, mis pidi takistama sõidukite läbimurret. Siis tulid patrullimisrada, valvekoerterada, vahitornid, punkrid ja lõpuks teine müür.

Esimese ohvri nõudis külma sõja müür 17. augustil 1962. Saksa DV piirivalvurid tulistasid 18-aastast idaberliinlast Peter Fechterit põgenemiskatsel üle müüri ja ta jooksis verest tühjaks. Kokku sai Berliini müüril põgenemiskatsel surma 250 inimest, viimasena Chris Gueffroy 6. veebruaril 1989.

Müüri langemine

Gorbatšovi uutmispoliitika mõju ulatus lõpuks ka Saksamaale. 1989. aasta dramaatilised sündmused Saksa DV kodanike massilise põgenemisega Ungari kaudu Läände ja igaesmaspäevaste demonstratsioonidega Leipzigis viisid nädalatepikkuse diskussiooni järel Saksa DV uue reisiseaduse üle selleni, et 9. novembril 1989 enne kella 19 teatati Berliinis veidi segases formuleeringus ootamatult “piiri avamisest erareisideks välismaale”.

Veidi hiljem tormasid idaberliinlaste massid Lääne-Berliini ning algas ühine rõõmupidu Brandenburgi väravate juures ja Lääne-Berliini peatänaval Kurfürstendammil.

10. novembril alustasid lammutustöölised esimeste täiendavate piiriületuskohtade rajamist müüri, 12. novembril tehti ava müüri Potsdami väljakul ning 22. detsembril avati Brandenburgi väravad jalakäijatele. 1. juulist 1990 jõustus kahe Saksa majandus-, rahandus- ja sotsiaalne liit ning koos sellega saabus ka lõplik liikumisvabadus Ida ja Lääne vahel.

Mälestus müügiks

Nupukamad hakkasid kohe lõhkuma müüri küljest kilde, mida suveniiridena müüdi. Mõned suuremad osad müürist anti üle või müüdi ka ametlikult. 1991. aastaks oli müür peaaegu täielikult kadunud. Selle jäänuseid on näha veel Niederkirchenstraßel ning Bernau tänava ääres, kus 13. augustil 1998 Ackerstraße nurgal avati pidulikult 70 m pikkusest vaatepiludega müürijäänusest müür-mälestussammas. Rohke graffitiga 1,3 km pikkune müüriosa Ostbahnhofi raudteejaama vastas on säilitatud “East-Side-Galeriina”.
20. veebruaril 1997 alustati endise "Checkpoint Charlie" juures Berliini müüri kunagise asukoha mahamärkimist tänavale punase joonega. See 20 km pikkune joon asendatakse hiljem eriliste tänavasillutuskivide reaga.

Fakte Berliini müürist:

* Ida-Saksamaal vangistati iga kolme ja poole tunni järel mõni Läände põgeneja.

* Ida-Saksamaalt põgenemise katsel tapeti kokku 809 inimest, neist 250 Berliini müüril, 370 kaht Saksamaad lahutanud piiril ning 189 hukkus Läänemere kaudu Ida-Saksamaalt pageda üritades.

* Üle 75 000 inimese pandi müüri ületamise katse eest vangi.

* Põgenemiskatselt tabati 5500 Ida-Saksa piirivalvurit, kes mõisteti keskmiselt viieks aastaks vangi.

* Umbes 2500 relvastatud piirivalvuril õnnestus Läände pääseda.

* Teise maailmasõja lõpust 1989. aastani, mil Berliini müür lammutati, lahkus Läände umbes kolm miljonit idasakslast.
 
  TÕNU PREI Meie Maa 11-08-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3960 Veebimajutus: www.eq.ee