Teisipäev, 27. september Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Ehituse kallinemine võib jätta mitmed linnad oodatud jalgpallihallideta (2)  
  Omavalitsused on kimpus jalgpalli sisehallide ehitamisega, sest ehitushinnad on kallinenud ja riigi toetusmeetmest enam ei piisa. Mõned omavalitsused plaanivad ehitusest koguni loobuda, kui riik lisaraha ei anna.

Kultuuriministeerium eraldas riigieelarvega aastateks 2020-2022 kuus miljonit eurot jalgpalli sisehallide rajamiseks neljas kohalikus omavalitsuses - Jõhvis, Rakveres, Kuressaares ja Pärnus.


Ehitushindade kallinemise ja kriisiolukorra tõttu on jalgpallihallide ehitustööd viibinud. Rakvere ja Kuressaare hallide ehitus on kallinenud ligi viiele miljonile eurole. Ettenähtud tähtajaks, 2022. aasta lõpuks jalgpallihallid suure tõenäosusega valmis ei saa.


Rakvere linn pöördus valitsuse poole, et pikendada hallide valmimise tähtaega aasta võrra ja saada lisarahastust. Rakvere linnapea Triin Vareku sõnul tehti jalgpallihalli esialgne projekt valmis. Selgus, et ehitus läheb maksma 4,4 miljonit eurot.


"Kõik neli linna - Jõhvi, Kuressaare ja ka Pärnu - on tegelikult sama otsuse ees, et arvestades, mis maailma majanduses ja ehitusturul toimub, siis ei ole võimalik enam selle toetusega üksi hakkama saada."


Saaremaa vallavalitsusel on jalgpallihalli detailplaneering valmis. Saaremaa abivallavanema Mikk Tuisu sõnul ehitama hakata ei saa, sest ehitushanke pakkumised algavad viiest miljonist eurost. "Aus vastus on see, et meil on raha puudu. Ehk et kui me täna riigilt raha ei saa, siis suure tõenäosusega peame ütlema, et meil seda raha ei ole. Ehitus on eeldatavalt palju kallim, kui meil hange ette nägi ja me tunnistame selle hanke võib-olla kehtetuks, kui meil lisaraha ei tule."


Eesti Jalgpalli Liidu arendusdirektori Mihkel Uibolehe sõnul on liit kohalike omavalitsustega suhelnud ja omavalitsused on töödega eri etappides. Arvestades majanduslikku olukorda, on Uibolehe hinnangul viivitused loomulikud, ent üldjuhul on seis hea ja töödega ollakse graafikus.


"Omavalitsuste enda huvi ja vajadus selliste hallide järele on hästi suur, kuna jalgpall on Eestis kõige harrastatuim spordiala ja sisuliselt talvised treeningtingimused senimaani on puudunud. Lisaks nendele omavalitsustele, kes on praegu selles projektis, on tegelikult veel päris mitmeid omavalitsusi, kes on andnud meile märku sellest, et nemad tahaksid ka jalgpallihalli rajada. See näitab seda lihtsalt, et vajadus nende hallide järgi on päris suur."


Tuisu sõnul ei olnud võimalik alustada töödega kohe, sest detailplaneering tuli ümber teha. Algselt kavandatud pneumohall vajab kütet ja püsikulud oleksid olnud suured. Nüüd kavandatakse Kuressaarde metallraamidega tugeva kattega halli, mis ei vaja kütmist.


Triin Vareku sõnul sõltub jalgpallihallide rajamine riigi otsusest. Kui lisatoetust ei saada, tuleb üle vaadata linna finantsid ning vajadusel võtta ka laenu.


"Meil on väga tugev jalgpallikogukond, palju harrastajaid, 500 ringis, ja seda kuppelhalli meil väga oodatakse ja linn on ju omaltpoolt panustanud, et oleme projekti tellinud, kulutusi juba teinud ja meil on soov see kuppelhall valmis ehitada, aga oma jõududega on seda praeguses olukorras väga keeruline teha," rääkis Varek.


Mikk Tuisu hinnangul valla rahadega jalgpallihalli ehitada ei oleks võimalik. "Kui lisarahastust ei tule, siis tegelikult ma julgen oletada, et meil vallana pole võimekust täna see jalgpallihall ette võtta," ütles Tuisk.


Uibolehe sõnul on Eesti riik on võtnud eesmärgiks ehitada igasse maakonda nelja aastaga vähemalt üks jalgpallihall. Sama projekti raames on rahastuse saanud ja jalgpallihallid avatud eelmise aasta lõpus Viljandis ning Haapsalus ja sellel aastal Tartus ja Raplas.


Asekantsler: KOV-id peavad peeglisse vaatama


Kuna jalgpalli sisehallide toetamise otsus on aastast 2021, siis vastavalt riigieelarve baasseadusele peab investeerimistoetust kasutama samal aastal. "Toetuse kasutamist oli võimalik edasi lükata ühe aasta võrra, aga rohkem edasilükkamist seadus ette ei näe, ja seadus on seadus," ütles kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn. Seega pole võimalik kanda riigipoolne rahastus edasi aastasse 2023.


See ei tähenda, et riik linnadesse jalgpallihallide ehitamisel lahendusi ei otsiks. "Näiteks ootame, et Rakvere annaks infot, millal ehitushanke tulemused laekuvad. Raha üksi pole lahenduse osa, kiiresti tuleb edasi liikuda," ütles Pürn. Ta rõhutas, et sellel aastal tuleb omavalitsustel kindlasti ehitusega alustada, siis on võimalik hakata otsima lahendusi aastasse 2023. Samas 2023. aasta riigieelarves ministeeriumil veel pidepunkte pole, märkis Pürn, sest valitsus hakkab eelarvet arutama augusti lõpus ja kinnitab detsembris. Küll aga soovib ministeerium anda linnadele eelinfot, kuidas edasi liikuda, võimalikult kiiresti, märkis Pürn.


Jalgpallihallide valmimist on venitanud turbulents ehitusturul, kuid protsessid on veninud kohalikes omavalitsustes ka ehitusturust sõltumatult, ütles Pürn. "Ilmselt tuleb kohalikel omavalitsustel peeglisse vaadata," ütles asekantsler. Positiivse näitena tõi Pürn välja Pärnu, kus on hange lõppenud ja hall läheb sellel aastal ehitusse. Praegu on Pärnus lõppjärgus halli maa-aluste kommunikatsioonide rajamine ning plats killustikalusega kaetud.


Pärnu hanke tulemus on 4,7 miljonit eurot. Esimesed kultuuriministeeriumi toetusega sisehallid ehitati aga kahe-kolme miljoni euroga. Näiteks Tartu Annemõisa kompleks, mis avati tänavu aprillis, läks maksma veidi üle kolme miljoni euro.


"Hinnavahe tänasega on siin hästi näha, ja kallinemine kahe miljoni võrra on omavalitsustele suur probleem. Algselt oli meetme mõte, et riik annab 1,5 miljonit eurot ja kohalik omavalitsus katab puuduva osa. Põhimõte oli 50:50 ja mõnedel õnnestus isegi, et kohaliku omavalitsuse osa jäi väiksemaks kui riigi osa, kuid tänaseks on nii, et riik paneb projekti alla ühe kolmandiku," rääkis Pürn.


2022. aastal said jalgpalli pneumohallide ehitamise toetust Narva, Viimsi, Paide ja Jõgeva. "Nendel aega on, aga ega hinnad ei lange," märkis Pürn.


 
  ERR 03-08-2022  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3432 Veebimajutus: www.eq.ee