Teisipäev, 16. august Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Pärnu linn venitas puudega lapsele toetuse määramisega ligi aasta aega  
  Pärnu linna sotsiaalosakonnalt puudega väikelapse hooldamiseks toetust taotlenud pere pidi abi ligi aasta aega ootama. Linnavalitsus endal süüd ei näe, õiguskantsler Ülle Madise hinnangul käituti aga valesti.

Õiguskantsler saatis sellel nädalal Pärnu linnapeale Romek Kosenkraniusele kirja, kus tõi välja, et möödunud aasta aprillis pöördus Pärnu linnavalitsuse poole pooleteiseaastase lapse esindaja, et taotleda puudega lapse hooldajatoetust, kuid sai linnavalitsuselt vastuse, et kehtiv kord seda ei võimalda. Seepeale palus pere õiguskantsleril hinnata, kas Pärnu sotsiaaltoetuste kord on õiguspärane.


Kuna selgus, et sarnane olukord oli ka teistes kohalikes omavalitsustes, saatis Madise volikogude esimeestele, vallavanematele ja linnapeadele märgukirja, kus palus muuta sotsiaaltoetuste maksmist reguleerivaid õigusakte. Pärnu linnavalitsus lubas õiguskantslerile, et muudab korda ning kõnealuse lapse aitamiseks leitakse võimalused.


Tegelikkuses see nii ei läinud. Pärnu linnavalitsus valmistas sotsiaaltoetuste korra muudatused küll ette, kuid veel tänavu veebruaris ei olnud linnavolikogu neid heaks kiitnud. Seetõttu pöördus lapsevanem uuesti õiguskantsleri poole.


"Peale selle ei olnud linn vahepeal avaldaja abivajadust tervikuna hinnanud ega teda teiste sotsiaalteenuste ja -toetustega abistanud," tõi õiguskantsler Kosenkraniusele saadetud kirjas välja.


Õiguskantsleri nõuniku päringu peale saadetud dokumentidest selgus, et linn pidi teadma perekonna võimalikust abivajadusest juba 2020. aasta märtsis, mil lapsevanem saatis Pärnu sotsiaalosakonnale teate, et tema laps vajab oma erivajaduse tõttu linna abi.


Otepää vald lõpetas puudega lapse ebavõrdse kohtlemise
Madise rõhutas, et inimese abivajaduse välja selgitamiseks on tema enese pöördumine ainult üks alustest. Seaduse järgi peab kohalik omavalitsus aktiivsemalt käituma: kui nad saavad teada, et keegi võib abi vajada, tuleb valla- või linnavalitsusel ise inimesega ühendust võtta ja olemasolevaid võimalusi tutvustada.


"Muudes toimingutes tuleb arvestada, et abi andmise otsuse tegemiseks on vallal või linnal aega kuni kümme tööpäeva," teatas õiguskantsler.


Samuti märkis ta, et kui pere esitas taotluse, et saada 1,5-aastase lapse hooldamise toetust, siis pidanuks linn avaldusest välja lugema, et lapsel on puue, mille tõttu nii tema kui ka pere võivad vajada abi.


"Toona ei maksnud Pärnu linn hooldajatoetust puuetega väikelaste hooldajatele. Niisiis tulnuks linnal võtta avaldajaga ühendust ja perele tutvustada teisi abi saamise võimalusi, näiteks lapsehoiuteenuse või tugiisiku saamise tingimusi ning ka seda, mida tuleb teha abi saamiseks, näiteks hinnata terviklikult pere abivajadust," rõhutas Madise.


Ta lisas, et ka juhul, kui linn jätab inimese taotluse rahuldamata, tuleb selle kohta teha kirjalik otsus. Pärnu linn aga hindas abivajava pere olukorda tervikuna alles selle aasta märtsis ehk 11 kuud pärast taotluse saamist. Selgus, et lapse pideva abi- ja järelevalvevajaduse tõttu on ema hoolduskoormus nii päeval kui öösel väga suur, ema on seetõttu kodune ja tema suhtlusring piiratud.


"Abivajaduse hindamise tulemusena määrati avaldajale puudega lapse hooldajatoetus, kuid praeguses olukorras sellest ema läbipõlemise vältimiseks ei piisa, mis nähtub ka linna koostatud abivajaduse hinnangust," tõdes õiguskantsler.


Tema sõnul on linn pere abivajadust hinnates leidnud, et lisaks rahalisele toetusele leevendaks olukorda see, kui last hoiaks või aitaks hoida vahepeal keegi teine. Seega aitaks peret, kui laps saaks käia lasteaias, saaks lapsehoiuteenust, perele määrataks tugiisik või antaks muud seesugust abi.


"Abivajaduse hindamise tulemuse alusel tulnuks linnavalitsusel teha vastavad otsused, mitte piirduda vaid hinnangute andmisega," kritiseeris Madise ja nentis, et nii pikk viivitamine ja abi andmise otsuse tegemata jätmine ei ole seadusega kooskõlas.


Pärnu linnavalitsuse pressinõunik Teet Roosaar ütles ERR-ile juhtunu põhjenduseks, et avalduse esitamise ajal kehtinud sotsiaaltoetuste korra järgi maksti puudega lapse hooldajale toetust juhul, kui keskmise, raske või sügava puudega 3-18-aastase lapse hooldaja ei saanud puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu töötada.


"Kuna avaldaja laps oli taotluse esitamise ajal alla kolmeaastane, siis ei olnud võimalik talle puudega lapse hooldaja toetust maksta," lausus ta.


Roosaar lisas, et vanuseline säte võeti tänavu 1. märtsist määrusest välja ja praeguse korra alusel on avaldajale puudega lapse hooldaja toetus määratud.


"Enne sotsiaaltoetuste korra muutmist tutvustati ja pakuti avaldajale ka muid abi saamise võimalusi, et vanema hoolduskoormust vähendada, kuid need ei sobinud talle," lisas linnavalitsuse esindaja.


 
  ERR 20-05-2022  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» Toots: meil tuleb elektribörsilt kohe lahkuda
» Ekspert: sügisel võib oodata kinnisvarahindade langust
» Lutsari hinnangul pole koroona tõhustusdoosi lastele praegu vaja teha
» Alexela: hakkame sügisel iga kuu nägema elektri hinna rekordeid
» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1815 Veebimajutus: www.eq.ee