 |
Neljapäev, 1. juuni | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Tuuleenergia tootmine Sõrves küsimärgi all (2) | |||||
|
Saaremaa ei ole tuuleenergia tootmiseks valmis
Eesti Energia alustas tehniliste nõuete väljatöötamist tuulegeneraatorite liitumiseks elektrivõrguga, mis võib tõmmata kriipsu peale tuuleenergia tootmisele Türjus ja Säärel ning investorite senised kulutused nullida. Firmade Meritreid ja Rotorline plaan alustada Säärel ja Türjus tuuleenergia tootmist võib saada tagasilöögi, kui Eesti Energia leiab, et elektrituulikud ei ole võrku ühendamiseks sobilikud “Kui generaatori tehnilised andmed ei lähe võrgu võimalustega klappima, siis ei lastagi liituda,” ütles Eesti Energia jaotusvõrgu Saarte piirkonna arengusektori juhtivspetsialist Madis Kaik. Ta lisas, et tuulikute püstitamine Sõrves ilma tehniliste tingimuste sobivuse väljaselgitamiseta on olnud investorite poolt väga ennatlik tegevus. Kaik tõi näite Soomest, kus generaatorite liitumise sobivuse väljaselgitamine võtab aega poolteist kuni kaks aastat. Alles siis algab projekteerimine ja ehitamine, mis samuti kestab aasta kuni poolteist. “Meil aga soovis investor möödunud kevadel, et augustiks asjad juba töötaksid,” lausus Kaik, kelle sõnul on tehnilise sobivuse väljaselgitamine Eestis täiesti uus nõue. Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar ütles Meie Maale, et tehnilised nõuded tuulikute liitumiseks võrguga valmivad sel kuul. Nõuete aluseks on alternatiivsete energiaallikate võrguga liitumist käsitlevad üleriigilised standardid ja TTÜ Elektroenergeetika Instituudi töögrupi äsja väljatöötatud tuulegeneraatorite tehniliste näitajate nõuded, mille aluseks on kehtivad eurostandardid ning Taani ja Soome kogemus. Elektrivõrkude uuendamine nõuab sada miljonit krooni Praegu soovivad investorid püstitada Türjule ühe 300-kilovatise ja Säärele kolm 150-kilovatise võimusega elektrituulikut. Madis Kaik ütles, et kuna Sõrve elektrivõrgu lühisvõimsus on väga väike, siis ei ole seal praktiliselt midagi võimalik. Tuule pidev muutumine toob kaasa pingeväreluse ning tarbija muutub rahulolematuks. “Pärast algavad jälle kaebused - mul läks televiisor rikki, elektrivõrgud, tulge makske kinni,” selgitas Kaik, kelle sõnul võivad elektrituulikud mõjutada Sõrve elektripinget kuni Läätsani. Vastavalt elektrivõrkude väljastatud tingimustele võib Sõrve püstitatavate elektrituulikute koguvõimsus ulatuda ühe megavatini, mis võrdub umbes kolme Türjule püstitatava tuuliku võimsusega. Täiendavate võimsuste lisamisel tuleb kuni Kuressaareni välja ehitada täiesti uus elektrivõrk, mis läheb maksma kümneid miljoneid kroone. Madis Kaik märkis, et arvestatavas mahus tuuleenergia tootmisest nii Sõrves kui kogu Saaremaal praegu rääkida ei saa. Saaremaal on Kaigi sõnul Eesti kõige viletsamad ja väiksemad võrgud ja väike tarbimine. “Ja nüüd tahetakse hakata võrku suruma seda energiat, mida see võrk läbi ei lase,” ütles Kaik. Ta lisas, et tuuleenergia tootmiseks maakonnas on vaja Sõrve tipust kuni Virtsuni välja ehitada uus võrk, mis läheb maksma ligemale sada miljonit krooni. Meritreid lubab sõrulastele kvaliteetset energiat Säärele elektrituulikuid ehitava OÜ Meritreid esindaja Kaido Schmidti sõnul on nende firma generaatorid piisavalt kaasaegsed, et tagada sõrulastele kvaliteetne energia. Kaido Schmidt ütles, et Meritreidi generaatorid on varustatud mikroprotsessoriga, mis võrguhäirete korral lahutab generaatori mõneks ajaks võrgust. Uuesti läheb generaator käima pärast seda, kui võrk on taastunud. Seega turbiinid Schmidti sõnul võrgule häireid ei tekita, küll aga võib juhtuda vastupidi. Turbiinile on probleemiks Mõntu sadama külmhoone võimsad kompressorid, mille sisselülitamisel tekkiv pingelangus võib generaatorid välja lülitada. Schmidti sõnul ei pea ta reaalseks, et Eesti Energia keeldub Türju ja Sääre turbiine võrku laskmast. “Oleme projekteerinud kõik nii nagu meile väljastatud tehnilised tingimused seda nõuavad. Siiamaani ei ole keegi midagi ära ütelnud.” Praegu Sõrve püstitatavaid turbiine nimetas Schmidt katseliseks projektiks, mis peab selgitama, kas minna tootmisega edasi või mitte. Saaremaa elektrivõrkude uuendamiseks vajaminevast sajast miljonist kroonist rääkides tõdes Schmidt, et heade tuuleolude korral 100 miljonit ei ole energiasüsteemis suur raha. “On ju võimalik kaasata fonde ja rekonstrueerida seda võrku etapiliselt,” lausus Schmidt. |
|||||
|
|||||
| AIN LEMBER Meie Maa 05-04-2001 | |||||
|
|||||
|
|
|||||
| Otsing | ||
| Saada vihje | ||
| Saada meile vihje sündivast uudisest: | ||
| Artiklite pealkirjad | ||
| » Kuressaare joogivesi on nüüd puhas (2) | ||
| » veel | ||
| Hääletus | |||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 4042 | Veebimajutus: www.eq.ee | |