|
|
|
| |
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
| |
Emakeelepäev oli ülitihe
(1)
|
|
|
| |
| |
 |
|
 |
Üks õige eesti pidu ei saa läbi pilliloota ega rahvatantsuta, ei puudunud need ka emakeelepäevalt Kärdla Keskkoolis. |
|
Esimene asi pärast ärkamist oli - lipp välja! Hommikukohvi kõrvale rääkis Margus Saar “Vikerraadios” oma kujundlikku ja vigadeta eesti keelt. Tema on, muide, üks vähestest, kes oma eksimusi keele vastu parandab ja kuulajate ees ka vabandab. Korraks keerasin Kuku peale - sealt tuli ridamisi “keelelisi vige”...
Kella üheksaks olin kutsutud koolimajja. Ei, mitte esinema - olin oodatud külaline. See oli suur au ja väga meeldiv kutse, sest tavaliselt kutsutakse kooli ju ikka millegi pärast.
Esimene mulje oli, et koolitund on tähtsam kui emakeelele pühendet ainus päev aastas - saalis oli vaid poolesaja õpilase ringis. Ent kohe saabus ka selgitus: avasõnavõtus ütles õpetaja Annekatrin Kaivapalu, et “siia saali oleme kutsunud täna vaid tõelised keelehuvilised”.
Ei, see ei olnud tavaline aktus. See oli tõeline väikene konverents: ettekanded neljalt õpilaselt (üks neist üliõpilane) ja üks õpetajalt. Noortepärasemaks ja nauditavaks muutsid asja ava- ja lõpulaul, “Patsiusti” tantsijad ja Lea Sibul-Poola + Maimo Hõbessare väikesed folkloorilapsed. Konverentsi ettevalmistamisel tegi suure töö ka õpetaja Ellen Epner.
Konverents oli neljamärgiline. Kui Euroopas algas keelte aasta ja Eesti pühitses emakeelepäeva ning Kristjan Jaak Petersoni 200. sünniaastapäeva, siis meie jaoks lisandus veel Hiiumaal sündinud lastekirjaniku Julius Oro (Oengo) 100. sünniaastapäev, mis tegelikult on küll 16. märtsil ja mille tähistamine riiklikul tasandil on täna Vasalemmas.
Minu pidupäeva (miks mitte nii arvata - keel on ju mu tööriist!) II osa oli ka emakeelepäevaga Julius Oro perekonna kaudu seotud. Nimelt avati Pikas Majas kohe kolm näitust korraga: esimene koosneb pilguheidust lastekirjanduse klassiku elule ja loomingule, teine on tema tütre Iirise tütre Kaarin Subbi fotonäitus (väga huvitav, muuseas!) ja kolmas Julius Oro täditütre Natalie Mei (1900 - 1975), kes samuti Hiiumaa-juurtega, teatrikostüümide, raamatuillustratsioonide ja vabaloomingu väljapanek muuseumi II korrusel. Esma– ja erakordne ekspositsioon põhineb J. Kohali erakogul. Näituste avamine oli tagasihoidlik, kuid piisavalt pidulik.
Keelepäeva III osa oli kultuurimajas, kus toimus laste-muusikakooli valmiva muusikali “Väike Printsess” proov, IV osa oli õhtul Ave vita!s Tšehhovi-ainelise näidendi “Moskvasse! Moskvasse! Moskvasse!” prooviga ja eks üks näite- või laulumängu-tegu ole ka tihedasti meie kauni emakeelega seotud.
|
|
|
|
|
| |
Ave Alavainu Hiiu Leht 15-03-2001 |
|
|
| |
| Jaga | |
  | | |
|
|
|
| |
|
|
|
|
Saada meile vihje sündivast uudisest: |
|
|
|
