|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Ülo Vooglaid: Oluline on iseseisev õppimisvõime
(2)
|
|
|
|
Teisipäeval kuulasid Suuremõisa tehnikumis Õigusinistituudi professori Ülo Vooglaidi loengut organisatsiooniteooriast tehnikumi avaliku juhitise eriala õppurid ja kohalikud linna- ja vallasekretärid.
Kuiva õppetunni asemel kujunes õppeklassis toimuv tihedaks mõttetööks, kus professor igaüht küsimusterahega aktiivselt kaasa arutlema pani. “Näen, et olete poole targemaks saanud,” märkis pika õppepäeva lõpul Vooglaid. “Kui te algul ei osanud suurt midagi öelda, siis nüüd on teiega kohe mõnus rääkida.” Professor rõhutas, et kõige tähtsam on õppimise juures iseseisev õppimisvõime, iseseisev arutlemine, mõtlemine.
“Eesti rahvuslik põhirikkus on andekus,” kinnitas Ülo Vooglaid. “90 protsenti lastest läheb enne kooliminekut kaduma, kuna nende vanemad ei oska lapse sünnipäraseid eeldusi tähele panna.”
Vooglaidi arvates on põhjuseks, miks põhi- või keskkoolilõpetanud soovitud koolidesse sisse ei saa, just madal iseseisev õppimisvõime. “Suur osa gümnaasiumi lõpetanutest sobib ülikooli sissesaamiseks, kuid seal edasiõppimiseks paraku ei sobi,” tõi Vooglaid välja kibeda tõdemuse.
Ülo Vooglaid meenutas omaaegset Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia juhti Mišianit, kelle ühe mõtteavalduse peale vaadati kõrgemalt poolt üsnagi pahasti. Mišiani rääkis autojuhist, kes istub roolis ja sõidab, kõrvalistuja aga ütleb talle, kuhu sõita, ja vahib ise tagaaknast välja. “Millised on nii väljavaated päralejõudmiseks, küsis Mišiani. Tollaseid juhte pani see mõtlema ja Nõukogude Liidus algasid riigis toimuva suhtes uuringud,” rääkis Vooglaid. “Uuringud algavad siis, kui algatatakse küsimusi põhjustest - miks?”
|
|
|
 |
|
|
Tiit Sameli Hiiu Leht 15-03-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|