 |
Pühapäev, 25. aprill | Tee avaleheks | |  |
 |  |  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| Ilm Kuressaares | |
Täna kell 19:10 Temperatuur: 3.3°C | |
 Õhurõhk: 760.6 mmHg | |
| Õhuniiskus: 90 % | |
| Tuule kiirus: 4 m/s | |
| Vaata täpsemalt > | |
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| Soe talv tõstis metssigade arvukust (4) | ||||||||
Viimane metssigade arvu suurenemine oli aastatel 2002–2003, mil jahiaja alguseks oli Saare maakonnas üle 3000 sea. Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Jaan Ärmuse sõnul põhjustas toona sigade arvukuse järsu tõusu väga hea tammetõru- ning pähkliaasta, mis tähendas sigade jaoks tugevat söödabaasi. Lisaks oli talv metssigade jaoks väga soodne ja sellest tingituna nende looduslik suremus minimaalne. Soodne kliima ja hea söödabaas soodustas emasloomade tiinestumist ning arvuka poegimise. Tekkis olukord, kus jahimehed ei jõudnud enam metssigade arvukust piirata ehk piisavalt küttida. Nii määras keskkonnateenistus 2004. aastal Eestis esimesena kaheaastaste ja vanemate emiste jahtimise kvoodid, tänu millele hakkas metssigade juurdekasv vähenema. 2004. aastal küttisid jahimehed 1860, 2005. aastal 2414, 2006. aastal 2093, 2007. aastal 1933 metssiga. Optimaalne sigade arv on Saaremaal jahihooaja lõpuks ehk märtsiks 770 isendit. “Analüüs on näidanud, et kui küttida kogu karjast üle kahe aasta vanuseid emasloomi 9,8 kuni 10,1 protsenti, püsib sigade arv stabiilne,” ütles Ärmus. Looted sees Möödunud aastal oli emiste küttimise kvoot 10 protsenti. Vaadates jahiseltside lõikes mullu kütitud metssigade arvu, siis 1933 isendist moodustavad emised 7,9 protsenti. “Kui me ei suuda emiste küttimist hoida 10 protsendi piirimail, hakkab metssigade arv taas tõusma. Esimesed ilmingud selle kohta on tänavu juba olemas, sest märtsis on emised hakanud poegima ja kuni aasta vanustel emispõrsastel on looted sees,“ lausus Ärmus. Sigade arvukuse kasvu soodustab ka tänavune soe ja lumevaene talv. “Korraliku, miinuskraadidega talve puhul lükkub poegimine kevade peale ja looduslik suremus on suur. Pesakonnast hukkub 15–20 protsenti,” selgitas Ärmus. Tänavune metssigade küttimise kvoot koostatakse pärast 1. aprilli, kui on laekunud ulukite loendamise andmed, mis saadetakse Tartusse metsakaitse- ja -uuenduskeskusesse. Vaatamata kõigile meetmetele ei ole välistatud, et võib kätte jõuda aeg, mil jahimehed ei jõua küttimisega juurdekasvule piiri panna. Kui pole ka külma ja lumist talve, ei saa ka looduslikule suremusele loota. Vajalik on meeskonnatöö Metssigade tekitatud kahjustused ilmuvad Ärmuse sõnul eelkõige nendesse piirkondadesse, kus põllumajanduslik tootmine ei hõlma suurt ala. Näiteks Sõrve. “Kui keegi üritaks sinna teha vilja- või kartulipõldu ning lähikonnas seda pole, siis metssead ründavad seda kindlasti ja kahjud on suured,” sõnas Ärmus. Samas Põhja- ja Kesk-Saaremaal, kus põllumajandus on paremal järjel ja põldusid palju, jäävad metsseakahjustused talutavuse piiresse. Ärmus pidas metssigade arvukuse kontrolli all hoidmist meeskonnatööks. “Kui üks jahiselts tegeleb küttimisega korralikult ja teine seal kõrval mitte, tabab uluk selle ära ning suundub sinna, kus tal lastakse rahus olla,” rääkis Ärmus. Metssea söödarännakud võivad olla ööpäevas kuni kolme kilomeetri pikkused. Kuigi mullu täitsid jahimehed metssigade küttimise kvoodi 127-protsendiliselt (etteantud kvoot 1521, kütiti 1933), ei saa seda öelda kõigi jahiseltside kohta. Viis jahiseltsi jäid metssigade küttimise poolest 70 protsendi piirile. Emiseküttimiseks ette nähtud 10 protsendiga metssigade arvust ei saanud hakkama natuke üle poole jahiseltsidest. Olukorda, et Saare maakonnas oleks vaja hakata mõne loomaliigi küttimist piirama, ette näha ei ole. “Pigem vastupidi, suurendame seda ja nõuame rohkem,” ütles Ärmus. Maakonnas on probleemiks põtrade ja metssigade arvukus, mis ületab optimaalse taseme. Metskitsede arvukus on optimaalsel tasemel ehk piiri peal. “Ainuke jahiuluk, mille juurdekasvu oluliselt ei piirata, on hirv. Hirve optimaalne arvukus Saaremaal on 2200, selle jahihooaja alguseks peaks arv tõusma 1300–1400 hirveni,” prognoosis Ärmus. * * * Saaremaa jahiseltside poolt 2007. aastal kütitud metssigu, sealhulgas emiseid: Aste 65 3 Eikla 35 3 EPT 26 1 Kaali 53 7 Karja 49 4 Kihelkonna 52 3 Kuressaare 85 7 Kärla 39 3 Laimjala 44 2 Laugi 109 6 Leisi 62 5 Lümanda 65 5 Metsküla 55 4 Muhu Liiva 114 8 Muhu Nõmmküla 96 6 Mustjala 64 6 Mõntu 76 8 Orissaare 100 3 Pihtla 100 10 Pärsama 52 4 Salme 157 15 Tornimäe 29 4 Valjala K 29 2 Valjala V 77 4 Vesimetsa 160 15 Vilsandi 48 5 Võhma 52 5 Üru 40 5 KOKKU 1933, emiseid 153 Limiit 1521, emiseid 152 Allikas: Saaremaa keskkonnateenistus |
||||||||
|
||||||||
| Ahto Jakson Meie Maa 22-03-2008 | ||||||||
|
||||||||
|
|
||||||||
| Otsing | ||
| Saada vihje | ||
| Saada meile vihje sündivast uudisest: | ||
| Artiklite pealkirjad | ||
| » Saarlased aitavad kaasa haugivarude säilimisele | ||
| » Ametikooli tervisenädala tegevused on avatud kõigile huvilistele | ||
| » veel | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2537 | Veebimajutus: www.eq.ee | |