 |
Neljapäev, 1. juuni | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| Paladel lastepuudust ei kardeta (1) | ||||||||
Praegusel ajal, kui kõneldakse palju laste arvu vähenemisest, on Pühalepa vallavanem Ants Orav oma valla lasteaedade jätkamises veendunud. Lasteaiad on valla suuremates keskustes Suuremõisas ja Paladel. “Lapsi on mõlemas lasteaias palju ning täituvus pidevalt maksimaalne,” kiitis Orav. Valla 2007-2010 aastate arengukavast nii reipaid noote siiski ei paista. Selles öeldakse, et seoses madalast iibest tingitud laste arvu vähenemisega lasteaedades viiakse 2007 aasta sügisest lasteaiad ühise juhtimise alla. Vallavanem ütles, et juhtimise kokkuviimine oli vallal mõttes küll, aga praegu ei ole seda isegi mitte arutatud. Läheneb lasteaia sünnipäev Tänavu tähistab Ala külas asuv Palade lasteaed neljakümnendat aastapäeva. Lasteaed avati 26. oktoobril 1967 ning algul oli see ööpäevaringne. Toonane kasvataja, praegune lasteaia juhataja Sirje Reinpal meenutas, et lapsed toodi esmaspäeva hommikuti ja viidi koju reede õhtul. “Alles 1978. aastal jõudsime niikaugele, et lapsi hakati koju viima ka kolmapäeva õhtuti,” rääkis Reinpal. Järgmisel aastal läks lasteaed üle vaid päevahoiule. Lasteaia esimesel tegutsemisaastal oli lapsi 15 ning personal viieliikmeline: juhatajaks Lehti Heinapuu, kasvatajateks Sirje Reinpal, Eve Esko ja Aasa Kivistu, abiliseks Marie Singi ehk “Tädi Marie”. Lasteaed tegutses toona vaid hoone paremas tiivas. Vasakus tiivas oli kolhoosi klubi, keskel kaks võõrastetuba ja loomaarst dr Arro eluase. Kogu maja saadi lasteaia käsutusse 70ndail aastail, kuna lapsi oli nii palju. 1976. aastast juhataja ametis olnud Reinpal meenutas, et lasteaias on korraga olnud kõige rohkem 35 last. Ka eelmisel aastal ulatus laste arv pea kolmekümneni ning juhataja sõnul oli siis võrdlemisi kitsas. Praegu on lasteaia liitrühmas 23 last ning ehk tuleb veel juurdegi. Kõige noorem kasvandik saab detsembris kaheaastaseks, koolieelikuid on kuus ning neist aasta nooremaid viis. Vanemate lastega tegeleb õpetaja Imbi Aun ja noorematega Ruth Suviste. Lasteaias töötavad veel kasvataja abi Aire Reinpal, kokk Sirje Engso, majahoidja Riina Lohvard ning osalise töökoormusega muusikaõpetaja Jaanika Palkmann. Kaks korda nädalas käib majas ka logopeed. Laste kasutada on kaks rühmaruumi, söögituba, riietusruum, pesuruum ja WC. Liikumistund toimub Palade põhikooli võimlas. Lisaks on viie- ja kuueaastastel lastel üks emakeeletund koolimajas, millele sel aastal lisandub eale kohane arvutiõpe. Kaks korda kuus käivad lapsed ujulas ning kord nädalas on tantsutreening. Kõik huviringid on tasuta ning lasteaia kohatasu Pühalepa vallas ei ole. Lapsevanema kanda on vaid söögiraha, ülejäänu maksab vald. Sirje Reinpal rääkis, et vanemate seas tehtud rahulolu küsitlus on näidanud, et lasteaiaga ollakse rahul. Varem oli probleemiks õueala mänguvahendite kõrge iga. Eelmisel aastal said need kultuuriministeeriumi poolt rahastuse saanud projekti toel uuendatud. Maja vajab uuendamist Nüüd ootab ligi saja-aastasest rehielamust ümber kohandatud lasteaed põhjalikumat remonti. Arengukava kohaselt vajab korrastamist hoone soojapidavus, väljavahetamist välisuks ja aknad ning kohendamist mõned ruumid (riietusruum, köök, laste WC, pesuruum) ning kaasajastamist ruumide sisustus. Vallavanem Ants Orava sõnul oli see jällegi vaid esialgne plaan. Tänavu kevadsuvel võeti ehituspetsialistidega ette tõsisem maja hindamine. “Järeldus oli, et ega siin peale hoone karkassi midagi säilitada pole – katus on läbi vajunud, seinad pehastunud, põrandates niiskus sees ning küttesüsteemid ja veetrassid omadega läbi,” kirjeldas Orav. Tehtud energiaaudit näitas, et kõige õigem oleks teha majale kapitaalremont. Kuna majale teist korrust peale ehitada ei saa, kavandatakse ruumikitsikuse lahendamiseks ka kahekordset juurdeehitust. Sinna tuleks köögiplokk, söögiruum, töötajate olmeruumid, pesumaja ning väike maakütte katlamaja. Vallavanem ütles, et projekt on juba tegemisel ning novembrikuuks peaks see valmima. Esialgsed visandid on Orava sõnul samuti valmis. “Meie eesmärk on säilitada seda vana hõngu, mitte teha järjekordset euroklotsi,” põhjendas ta, miks eelistatakse uusehitisele vana maja taastamist. Ehitusel taotletakse naturaalsust ja kasutatakse lapsesõbralikke materjale. Raha idee elluviimiseks plaanib vald küsida Euroopa tõukefondidest ning ehk ka riiklikust KOIT-kavast, mille taotlusvoor samuti peatselt avanemas. Valitsuse toetusprogramm lasteaedadele, mis käivitub esmakordselt järgmisel aastal, Pühalepa vallajuhti ehituseks raha küsima ei innusta. “Ühest küljest on see hea, et riik on asunud lasteaedu toetama. Teisalt tahetakse selle toetussüsteemi puhul liiga suurt omaosalust – 50%, samas kui Euroopa erinevad fondid nõuavad vaid 10-15%- list omaosalust. See on suur vahe,” tõdes Orav. |
||||||||
|
||||||||
| KADI LAID Hiiu Leht 18-09-2007 | ||||||||
|
||||||||
|
|
||||||||
| Otsing | ||
| Saada vihje | ||
| Saada meile vihje sündivast uudisest: | ||
| Artiklite pealkirjad | ||
| » veel | ||
| Hääletus | |||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 4529 | Veebimajutus: www.eq.ee | |