Pühapäev, 5. veebruar Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Kõrvaltvaataja pilguga (1)  
  Kahel päeval kõlas Sõru sadama kõrtsis rokkmuusika. Meie oma Led R ja soomlaste Havana Black olid eriti head. Parajalt erinevad kah – üks peenelt intelligentne ja vaoshoitud, teine tükk maad lihtsakoelisem ja jõulisem.

Muusikat kuulates meenus keskkooliaeg ja pinginaabri vend, kes õppis Tallinnas merekoolis, meisterdas meile sinimustvalgeid sõrmuseid ja tõi koju linte rokkmuusikaga.

Meenus, kuidas me neid lugusid suurte ketastega lintmakil kordi ja kordi kuulata käiasime ja klassiõhtute tarvis ümber lindistasime. Kuidas nende järgi sai kodus peegli ees harjutatud tantsupoose korrates ning siis peol silmanurgast jälgitud, kuidas teised tantsivad.

Seesama tunne, kuidas osa muusikuid elas muusikas ja teine osa justkui jälgis kõrvalt, kui head nad ikka välja näevad, tekkis ka sel suurepärasel kontserdil.

Havana Blacki paksust nahast kestas vana kooli rokimehed tundsid end laval vabalt. Nende kõrval mõjus imehea häälega ja võimeka Led Ri laulja Indrek Patte lavalolemine kätteõpitud võtete esitamisena. Pigem võinuks ta siis juba kulmugi liigutamata panna kõrget kvaliteeti nagu seda teeb Priit Kuulberg bassil, mõtlesin.

Minu jaoks tegi poole Led Ri peost Jaanus Nõgisto. Tema muusikas elamine näitas perfektset pillikäsitlust ja muud mängu või “vaata mind”- flirti publikuga ei paistnud küps muusik vajavat.

Loomulikult olid väga head, kuid ikkagi piisavalt kontrollitud ka trummar Andrus Lillepea ja klahvpillimees Igor Garšnek.

Ega siis sest midagi – igaühel oma stiil. Aga seitse aastat Sõru sadamas pesitsenud soomlase Reijo meeleheitlik väljaastumine ja üleskutse suhteliselt väheste osalejatega kontserdil – ostke mu kitarr ära, muidu ei teeni me isegi muusikute kojusõiduraha –näitas, et ta pole seitsme aastaga ikka veel Eesti mehi tundma õppinud.

Eesti mees ei näita oma tundeid isegi muusikas. Hingelise ummiku või võlgade puhul kukub pigem jooma või paneb paela kaela, kui et avalikult abi palub.
 
  HARDA ROOSNA Hiiu Leht 10-08-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3503 Veebimajutus: www.eq.ee