|
|
|
| |
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
| |
Õpetajate palgaraha ikka veel lahtine
(2)
|
|
|
| |
Eile pärast jõuluvaheaega taas tööd alustanud õpetajad ei tea, kas riigi lubatud 15-protsendiline palgatõus ikka tuleb ja kui suureks kujuneb tegelikult nende töötasu uuel aastal.
Praegu õpetajad küsivad meeleheitlikult oma palgatõusu. Lubatud on, aga ametlikku kirja pole kuskil, rääkis maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters.
Ta märkis, et maavalitsusel on olemas mitteametlikud numbrid, kui palju riik omavalitsustele hariduskuludeks raha annab, kuid nendest ei nähtu, kui palju raha missuguse kuluartikli alla läheb. Vallad on saanud ka üldise numbri kätte, aga nad alles arvutavad, kas nad tulevad omadega välja või mitte, märkis Peeters.
Andsime vallavanemale üle eelmise aasta palgakulud, õpetajate tarifikatsiooni ja selle põhjal vallavanem arvas, et lubatud 15% palgatõusu ei paista sealt küll välja, rääkis Leisi keskkooli direktor Tõnu Erin. Kartus on, et päris seda raha ikka ei tule, kuigi numbritega tuleb veel tööd teha, lisas ta.
Vallavanema Mart Mäekeri hinnangul lükkas riik haridusraha üleandmisega ebapopulaarsete otsuste tegemise enda kaelast omavalitsuste kaela. Lisaks näeb ta selle käiguga õpetajate killustamist.
“Õpetajad on riigis küllatki tugev ja tülikas survegrupp. Kui igas omavalitsuses on erinevad tingimused, siis on õpetajae hulgas raskem ühtsust saavutada,” arvas vallavanem.
Kuressaare linnavalitsuse haridusnõuniku Õilme Salumäe sõnul peaks riigilt linnale tuleva 20,2 miljoni krooniga linnakoolid vajalikult finantseeritud saama. Ta möönis, et võrreldes sama suure Haapsaluga on Kuressaares üle 3000 õpilase Haapsalus 2000 vastu. “Suurem arv annab natuke rohkem mängida,” nentis Salumäe.
Haridusnõuniku sõnul on linnas klasside täituvus väga kõrge, mis teeb koolide finantseerimise pisut lihtsamaks. Kui Saaremaa maapiirkondades on klasside keskmine täitumine 20 juures, siis Kuressaares on igas vanuseastmes klassis 31,13 õpilast. See on Eesti oludes küllalt kõrge, arvestades, et riiklik piirmäär on 36 last.
Samas möönis Õilme Salumäe, et mida suurem on keskus, seda suurem on üldjuhul seal kõrgema tarifikatsiooniga õpetajate hulk, kellele tuleb ka vastavalt kõrgemat palka maksta.
Kui omavalitsus ikka rahaga välja ei tule, siis väikesed koolid tuleb küll kinni panna, tõdes Raivo Peeters. Maavanemal oli oma reservfond, kust sai neid, kes omadega hästi välja ei tulnud, toetada, aga nüüd on see ka praktiliselt kadunud, lisas ta.
|
|
|
 |
|
| |
MEHIS TULK Meie Maa 09-01-2001 |
|
|
| |
| Jaga | |
  | | |
|
|
|
| |
|
|
|
|
Saada meile vihje sündivast uudisest: |
|
|
|
