Kolmapäev, 17. august Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Riik hävitab elu saartel (26)  
 
   
Hiiumaa lambad võivad rahumeeli vanadusse surra. Foto: Erakogu
Hakkasin kuus aastat tagasi Hiiumaal lambaid ja veiseid pidama eesmärgil, et oma maad korda saada. Ma ei ole ennast kunagi pidanud ega pea siiamaani põllumeheks. Põllumehed las olla põllumehed, mina olen hoopis teise ala inimene, aga maad ei saa lasta võssa kasvada. Kui ma oma lambapidamist plaanisin, ei lootnud ma mingitele PRIA toetustele ja praegu olen ma ääretult õnnelik, et ma mullu toetustest ilma jäin ega pea sel aastal midagi tagasi maksma.

Aga see, mismoodi riik on tõmmanud “koti pähe” Hiiumaa ja Saaremaa pärispõllumeestele, kes praegu toetustest ilma jäävad ja peavad ka eelmiste aastate toetused tagasi maksma, on minu arvates sulaselge tugevama jõuga tehtud katse hävitada normaalne elu saartel. Kust võtab põllupidaja selle raha tagasimaksmiseks? Ega see toetus tal kotiga nurgas seisa – see on investeeritud või ära kulutatud. Ja miks ta peaks tagasi maksma? Sellepärast, et tema looduslikul rohumaal kasvab rohkem kui 50 puud? Mida meilt siis tahetakse? Kas peame kõik oma karjamaad kadakatest paljaks raiuma või laskma uuesti võssa kasvada?

Ja samas tulevad kõik need, kes on nö pumba juures ja otsustamas, suvel siia, Hiiumaale puhkama ja õhkama: “Oi, kui tore siin on! Vaata, kuidas on rannakarjamaad korras ja võsa ära söödud!”; aga kui mingeid toetusi on jagada, siis need rohumaad järsku enam ei kõlba. Siis järsku on kõik saarte talunikud hoopis petturtalunikud ja petavad riiki!

See on täielik absurd!

Sama absurdne on lambakasvatus Hiiumaal. Kasvatan lambaid, aga ei saa oma lambaliha oma toitlustuskohas müüa. Ma saaksin seda teha vaid siis, kui viiksin selle vaese looma Saaremaale või mandrile, kuna Hiiumaal tapamaja pole. See on vana jutt ja aastaid on räägitud, et Hiiumaale oleks tapamaja vaja. Eelmisel aastal rääkisid põllumajandusministeeriumi esindajad Hiiumaal: “Tuleb-tuleb! Teeme- teeme! Me mõtleme selle peale tõsiselt.” Aga nende tõsiselt mõtlemine kestab selle hetkeni, kuni nad praami peale lähevad. Seda on tõestanud see, mis Hiiumaal tegelikult toimub.

Tahame mahepõllumajandust arendada. Kui mahe on üks lammas, kui ma võtan ta auto peale ja sõidan temaga praamiga Saaremaale tapamajja? Kas kujutate ette, millise stressi tekitab see reis transporditavas loomas? Ja siis me räägime midagi mahelihast või maheloomapidamisest Hiiumaal. Selleks, et saaksin oma pubis lambaliha pakkuda, sõidan ma mandrile ja ostan seda sealt. Kui ma viiksin lamba tapamajja ja tooksin liha tagasi, läheks transport maksma ca 600 krooni.

Samal ajal, kui mina lambaliha sisse ostan, võivad mu oma lambad rahumeeli vanadusse surra. Ja kui see lammas surebki lõpuks vanadusse, tuleb Hiiu Autotransi veoauto ja viib korjuse Väike-Maarjasse loomsete jäätmete käitlemise keskusse, kuna saartel puudub ka võimalus loomseid jäätmeid matta. Kas see on säästlik eluviis või roheline mõtlemine? Kui palju kütust põletame ainuüksi selleks, et auto viiks korjuse Eesti teise otsa või kui mina viiksin lambad Saaremaale tapamajja!

Tapamaja tooks hiidlaste hääled

Üksainuski mõtlev erakond oleks võinud mõnetuhande hääle saamiseks miljoneid maksvate valimisplakatite kleepimise asemel Hiiumaale tapamaja ehitada. Ma arvan, see erakond oleks saanud kõikide hääleõiguslike Hiiumaa elanike hääled.

Postimees kirjutas sel nädalal, kuidas erakondade kokkuleppel jagatakse suvaliselt miljoneid kroone maksumaksja raha. Kuidas keskerakondlane Heimar Lenk teeb riigi rahaga valimiskampaaniat, jagades seda pensionäridele, kes arvutit ei vaja ja tantsukoolile, mida olemas pole!? Kuigi raha on nii palju, et riigile raudtee tagasi osteti ja jätkub ka huupi laiali jagamiseks, siis äärealadele toetusi ei jätku. Riigi kohustus oleks ka oma äärealadel hoida elamisvõimalusi, mitte toetusi tagasi nõuda. Ja mis see väiketapamaja siis ära maksaks – kümmekond miljonit ehk. Seda raha väidetavalt ei leidu.

Samal ajal loed lehest, kuidas põllumajandusminister paneb 45 miljonit krooni Eesti toidu tutvustamisele, kingib nimelisi tasse ja 300 000 krooni eest jopesid. Kellele? Mingile komisjonile. Andku need joped parem inimestele, kellel neid tõesti vaja on – tõelistele töötegijatele! Kui Postimehes kirjutatud rahajagamine tõele vastab, on kõik Eesti erakonnad ennast põhimõtteliselt “täis teinud”. See tähendab, et lähenevatel riigikogu valimistel on vaid üks erakond, kel pole veel õnnestunud end “täis teha” - kuna nad pole enne poliitikas olnud.

Ehk on nende mõttemaailm selline, et saavad aru – pole mõtet lambaga mööda Eestit ringi rännata ja bensiini/diislit põletada. Lihtsam on anda tööd õppinud lihunikule, kes käib majast majja ja veristab loomi, nagu seda tehakse Rootsis. Ja anda ka talunikule õigus oma talus kasvatatud liha müüa. Või muidu lepime Hiiumaa söögikohtadega kokku ja pakume riigiametnikele Hiiumaa lambaliha asemel friikartuleid, hamburgereid ja saksa keekse, mis 30 aastat pehmena säilivad. Las maitsevad neid – tore Eesti rahvustoit Hiiumaal!
 
  TARVO NÕMM, ettevõtja Hiiu Leht 02-02-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2684 Veebimajutus: www.eq.ee