Laupäev, 21. juuli Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 23:30
Temperatuur: 19.2°C
Õhurõhk: 756.4 mmHg
Õhuniiskus: 91 %
Tuule kiirus: 1.5 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Parvlaevasadamates ees 380 miljoni krooni ulatuses ehitustöid (24)  
  AS Saarte Liinid kavandab euroraha toel aastail 2007–2009 Lääne-Eesti parvlaevasadamate läbilaskevõime parandamiseks investeerida 379,8 miljonit krooni.

ASi Saarte Liinid juhatuse esimees Ants Tammleht ütles, et Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadama rekonstrueerimisprojektid on valmis ja sadamate haldusfirma soovib järgneva kolme aasta jooksul neid parendada 380 miljoni krooni eest. 20% ehk 78 miljonit sellest summast moodustab projekti omafinantseerimine, mis tuleb riigilt, Saarte Liinide oma vahenditest ja laenust. Ülejäänud osa katab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

“Me anname endale aru, et lähiaastail neile sadamaile nii suurt raha enam ei tule, mistõttu selle summaga tuleb sadamad põhjalikult korda teha,” sõnas Tammleht.

“Kui need tööd tehtud saavad, on suurte sadamate osas süda tükiks ajaks rahul,” lisas ta.

Lõpliku otsuse, millised objektid aastatel 2007–2013 Euroopa Liidu rahaga valmis ehitatakse, teeb valitsus. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab igati meie objektide viimist sellesse nimekirja,” ütles Tammleht.

Kava järgi on eelolev, 2007. aasta arvestatud projektide viimistlemiseks ja ehitushangeteks, ehitustööd toimuvad aastail 2008–2009.

Objektid on seatud pingeritta

Kolm aastat tagasi, mil sadamate rekonstrueerimiseks uuringuid alustati, hinnati tööde umbkaudseks maksumuseks 120 miljonit krooni. Nüüdseks küünib summa juba 380 miljoni kroonini. Nii palju on ehitus vahepeal kallimaks läinud, nentis Tammleht. Ta lisas, et tööde maksumuse arvutas välja eeluuringud teinud Prantsuse firma ja hinnad peaksid vastama praegusele ehitusturu seisule. Sellised summad on plaanide tegemisel aluseks võtnud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välisinvesteeringute osakond.

Kuna projektimahud on suured, siis on Saarte Liinid arvestanud sellega, et ehitusmaksumus võib osutuda kõrgemaks või neile eraldatakse soovitust vähem toetusraha. Selleks on objektid pandud pingeritta, mis on kooskõlastatud ka ministeeriumiga.

Näiteks Rohuküla sadamasse kavandatud lainemurdjad on seal seatud kõige viimasele kohale. “Rohuküla on laevade talvine kodusadam, seepärast oleks akvatooriumi muulidega kaitsmine vajalik. Nende maksumus on aga väga suur ja kuigi laevade ohutus seeläbi paraneb, ei anna nende rajamine reisijatele tuntavalt midagi juurde,” rääkis Tammleht.

Kuivastu sadam

Kui mingil ajal peaks mandri ja Muhu vahele rajatama sild, siis Kuivastu sadamale erilist funktsiooni ei jää. Samas pole praegu Muhu saarel ühtegi korralikku purjelaevade sadamat, seetõttu on projekti raames kavas ehitada Kuivastusse väikelaevade sadam.

Ühe olulisema tööna laiendatakse sadama-ala, et sõidukid saaksid kassast läbi sõita ja kai peale rivistuda nii, et terve laevatäis oleks valmis, see suurendaks laevade laadimise kiirust. Lisaks uuendatakse navigatsioonimärgistust ja kai number kolm ehitatakse püsikaiks.

“Võib ju kahelda, kas autoliiklus jätkuvalt tiheneb, kuid praegune statistika näitab, et Kuivastu-Virtsu vahel kasvab reisijate ja sõidukite hulk 10 protsenti aastas. On üsna kindel, et turismi arenedes, spaade ja hotellikohtade suurenedes kasvab jätkuvalt ka liiklustihedus,” rääkis Tammleht.

“Mina usun, et enne kümmet aastat silda ei tule ja selle ajaga on planeeritud kulutused end kuhjaga tagasi teeninud reisijate parema teenindamise ja sujuvama liikluse näol. Ja kui juba sillaehituseks läheb, on nagunii korralikke sadamaid vaja, kuna nende kaudu hakkab toimuma kogu materjali vedu,” lisas ta.

Virtsu sadam

Silla kõrval jääb Virtsu sadam kindlasti tegutsema, kuna see on Lääne-Eesti paremaid sadamaid: sügavus 7 meetrit, kaup on lähedal ja selle pakkumine suur. “Sisuliselt on see isegi parem sadam kui Pärnu, aga me ei saa praegu kaubavedu intensiivistada, kuna esmajärjekorras on see ikkagi reisisadam,” rääkis Tammleht, lisades, et kui reisijate liiklus suunatakse sillale, hakkab Virtsu korralikult tööle kaubasadamana.

Kõige suurem töö Virtsus on uue kai ehitamine. Suvel on see häda, et tiheda reisijateveo tingimustes peaksid kõik kolm praegust kaid olema parvlaevaoperaatori käsutuses ja probleemid tekivad kaubaveol, killustikulaevade teenindamisel. Seepärast on Saarte Liinide soov rajada Virtsu veel üks kai, eemale reisijaid teenindavatest kaidest, kuhu viib ümber sadama eraldi pealesõit.

Tammleht nentis, et Virtsu uue kai ehitust algselt rekonstrueerimisprojektis ei olnud ja see lülitati sinna hiljem, kuna sadama töömahud on niivõrd kiiresti suurenenud.

Uuendustööde käigus laiendatakse ka sadama-ala, et sinna mahuks peale- ja mahasõiduks rohkem autosid, samuti läheb rekonstrueerimisele Virtsu sadamahoone. “Praegu on see väga inetu, aga me teeme terminali lühemaks ja kompaktsemaks,” sõnas Tammleht, lisades, et Kuivastus on sadamahoone ja reisijatepaviljon plaanis korda teha juba eeloleval suvel.

Rohuküla

Rahaliselt kõige suuremad tööd on kavandatud Rohuküla sadamas, kus ainuüksi lainemurdjate rajamine läheb maksma 125 miljonit krooni ehk pea kolmandiku kogu investeerimisprojekti maksumusest.

Praeguse räämas sadamahoone asemele tuleb täiesti uus terminal, muudetakse ka sadama liiklusskeemi.

Heltermaa

Heltermaal tuleb korda teha kaks olemasolevat kaid ja ehitada uued aparellid. Kuna Hiiumaal praegu jahtlaevade sadamat, nagu näiteks Roomassaares, Kuressaares, Ruhnus või Kihnus, ei ole, on projektis ette nähtud ka selle ehitamine esimeses järjekorras.

Tuleva aasta põhijõud Abruka sadamale

Tänavu keskendus Saarte Liinid esmajoones väiksemate sadamate kordategemisele, kuhu investeeriti 65 miljonit krooni, sellest 25 miljonit riigieelarve raha.

Valmis said Kihnu sadam, Munalaiu sadam, Sõru sadam, mis on Eesti üks ilusamaid väikesadamaid, Sviby sadam Vormsil ja peaaegu valmis on Ruhnu sadam.

Ants Tammleht nentis, et Ruhnul on tänavu käinud väga palju purjekaid, rohkem kui Roomassaares või Kuressaares. “Sel aastal käis meie sadama kaudu saarel 9000 inimest, mõne aasta eest oli see arv 4000–5000. See näitab, et elu saarel on arenenud, seal on palju turismitalusid. Aga sadam loob võimaluse, et inimesed saavad liikuma,” tõdes ta.

Tuleva aasta suurem projekt on Saarte Liinidel Abruka sadama rekonstrueerimine. “Tahame, et jahid saaksid sisse tulla, et rahvas saaks paremini liikuma. Kaarma vald plaanib Abruka vahet sõitma tuua suurema laeva, et suvel saaks saarele ka autosid viia,” rääkis Tammleht.

Tänavu sai sadam uued liinituled, süvendati sadama akvatooriumi, praegu töötab sissesõidukanalil suurem süvendaja, mis korjab seal ära kivid. Tuleval aastal tuleb Tammlehe sõnul üks sadamamuul ringi paigutada, et sadama akvatooriumi suurendada ja sisse lasta ujuvkaid. Samuti akvatooriumi veelgi süvendada, et luua võimalused suuremate laevade vastuvõtmiseks

---

Triipkood ja valgustablood

Lääne-Eesti saarestiku parvlaevaliine teenindav OÜ Väinamere Liinid kavandab uut piletimüügisüsteemi ja soovib lühendada laevade sõidu- ja laadimisaega.

“Saarte Liinide plaanid teevad ainult rõõmu ja kui sadamad valmis saavad, kavatseme meiegi ajaga kaasas käia,” sõnas OÜ Väinamere Liinid juhatuse esimees Urmas Treiel.

Ideaalne variant oleks tema sõnul see, kui klient sõidab sadama-alale ja peatab oma sõiduki sisuliselt laeva joonise peale. Niipea, kui laev rambi alla laseb, sõidavad autod sellele kohale, kuhu ette nähtud. See võimaldaks vähendada laevade seisuaega ja edaspidi sõidugraafikut tihendada.

“Me tahame aastast 2010 minna tunniajalisele tsüklile, see tähendab, et laev peab Kuivastu ja Virtsu vahel ringi ära tegema tunni ajaga. Me ei välista, et juba eeloleval suvel tippajal proovime seda mudelit rakendada,” rääkis Urmas Treiel. Selleks on aga liinile vaja juurde ühte kiiremat laeva. Viire niisugust tsüklit ei võimalda, Regulal on see peaaegu võimalik juhul, kui ühel väinapoolel ei ole tippkoormust ja laadimine läheb kiiremini.

“Üks asi on laeva suurus, aga parema tulemuse võib anda pigem tihedam liiklus ja kiirem ülevedu,” tõdes Treiel.

Vedaja plaanib uusi piletimüügi võimalusi

Pikas perspektiivis tahab Väinamere Liinid jõuda sinnamaale, et pileti saab osta kas internetist või kas või mobiiltelefoni vahendusel teel sadamasse. Piletid varustatakse triipkoodiga ja kui need on eelmüügist välja ostetud, pole vaja sadamakassas enam peatuda, vaid laeva laadija fikseerib pileti triipkoodi lugejaga ja laseb reisija peale.

Piletimüük sadamast, samuti suvine välimüük jääb Treieli kinnitusel kindlasti alles, kuna teenindada tuleb ka nn üldjärjekorda ehk reisijaid, kes piletit ette ostnud pole.

Kuhu tulevikus sadamakassa täpselt tuleb, sõltub juba sadamate rekonstrueerimisest. “See on kompleksne küsimus, kuna maanteeamet kavatseb samuti sadamate sissesõite laiendada ja teed küllaltki pikalt kolmerealiseks teha. Seetõttu tuleb välimüügi koht ilmselt sadamast kaugemale,” rääkis Treiel, lisades, et see tähendab ka eelmüügist pileti soetanute teenindamiseks spetsiaalsete läbipääsusüsteemide rajamist.

“Võib-olla jõuame ka sellise lahenduseni, kus laadijat üldse ei olegi, vaid sadamasse sõites laseb klient pileti läbi elektroonilise lugeja ja sõidab siis ettenähtud kohale,” sõnas Treiel.

Välikassa kohal või juures hakkaks jooksma pidev informatsioon kõikidest muudatustest, erinevustest tavagraafikuga, kui on toimunud laevade vahetused või lisatud täiendavaid reise. “Eelduseks on muidugi see, et sadama territoorium võimaldab vastu võtta oluliselt rohkem sõidukeid kui praegu,” nentis Treiel. “Plaanisime valgustabloosid rakendada juba aastast 2007, aga ilmselt ei ole seda mõtet teha eraldi, vaid koos sadama rekonstrueerimisega,” lisas ta.

---

Aleksander Kollo eelistab lisareale parklat

Saarte Teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo sõnul ei ole sadamateede laiendamise osas veel lõplikke kokkuleppeid, kuid tema hinnangul tuleks lisarea rajamise asemel kaaluda pigem parklasüsteemide ehitamist sadamate sissesõitudele.

Järjekorrad sadamates on muutunud üsna krooniliseks, mistõttu sissesõitudel mingit lahendust kindlasti vaja on, tõdes Kollo, kinnitades samas, et tõsist arutelu sellel teemal pole olnud, vähemasti pole sinna kaasatud teedevalitsust.

“Ma ei ole kindel, et lisarea ehitamine probleemi lahendab. Kui on laiem, sõidetakse lihtsalt kiiremini,” rääkis Kollo.

Teeservadesse lisareale tekkivad järjekorrad on pahad ka sellepärast, et teeservade reostus venib siis väga pika maa peale. “Inimene lihtsalt on selline. Pealegi tahab ta oma loomulikke vajadusi rahuldada, aga tualette on mõttekas rajada ikkagi ühte kohta. Seetõttu oleksid parklad paremad,” sõnas Kollo. “Seal saaks inimesi paremini teenindada, kas või vett müüa, kui tuleb mingil põhjusel, näiteks halva ilma tõttu, tunde laeva oodata,” lisas ta.

Samas tõdes Kollo, et parklate jaoks maa leidmine on paraku keerulisem, kuna sadamate lähiümbrus on kas täis ehitatud või on seal eramaad. Lisarea ehitamise kasuks räägib asjaolu, et selle tegemine on võimalik olemasoleva teemaa arvelt.

“Kõige parem lahendus on muidugi sild. Ma olen kuulnud, et isegi rohelised on selle suhtes mõnevõrra helgemates toonides mõtlema hakanud,” nentis Kollo, kelle sõnul õnneks selliseid rumalusi, et hüljes lööb pea vastu sillaposti ära, enam ei räägita.

“Kevaditi on näha – kui laevad jää sisse kanali sõidavad, ujuvad hahad seal rahulikult ja keegi pole veel laeva alla jäänud. Jumal on neile tiivad andnud ja laevu nad ei pelga. Teine asi on see, et sild ei reosta. Reostavad laevad, mis keeravad segi merepõhja ja sealse elustiku,” märkis teedevalitsuse juhataja.
 
  Mehis Tulk Meie Maa 13-12-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» Saaremaal sattusid avariisse kolm mootorratturit
» Saaremaa koduhoovi ilmusid karupojad (1)
» Ratas käis Ruhnu saarel külas
» Ruhnu vallavanem Jaan Urvet lahkub ametist
» Saaremaal avatakse tsaariperekonda pildistanud Carl Bulla majamuuseum
» Parvlaev Runö läks uue mootoriga taas liinile (2)
» Leetrite puhang Saaremaal piirdus kaheksa haigusjuhuga
» veel
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2098 Veebimajutus: www.eq.ee