|
|
|
| |
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
| |
Triibuseelik kui triipkood
|
|
|
| |
| |
|
|
 |
Helgi Põllo esitles seelikutriibustiku kasutamise näitena tekstiilikunstnik Aili Kivioja teost, mis leiab koha peatselt muuseumis ülesseataval ajanäitusel. Foto: Kadi Laid |
|
Teisipäeval, 28. novembril esitles Hiiumaa muuseum hiidlastele oma äsjailmunud trükist “Hiiumaa seelikutriibud”. Ürituselt jäi kõlama pooleldi naljaga öeldud lause, et triibuseeliku mustrite näol on iga Hiiumaa piirkond omale justkui triipkoodi saanud.
Rõõmsavärvilisse seelikutriipude raamatusse on koondatud 39 seelikumustrit kõigist neljast Hiiumaa kihelkonnast: Pühalepast, Reigist, Käinast ja Emmastest. Küsimärgiga leiab raamatust kolm mustrit, millede puhul pole täpselt teada, kas tegemist on Emmaste või Käina kihelkonna seelikuga. 1866. aastani oli tegemist ju ühe kihelkonnaga.
Üheks mureks oli raamatu koostajale Helgi Põllole see, et mitme kanga puhul polnud teada, kuidas ta seelikuks võis volditud/vollitud olla. “Hakkasin neid mööda lauda lükkama, et neile volli meelde tuletada. Ja neil hakkaski meelde tulema,” kirjeldas muuseumi peavarahoidja Põllo.
Raamatus on seelikute õige vollimise õpetamiseks märgitud triibustikele ristid ja ringid. Ristiga tähistatud kangaosa tuleks tõsta murtult ringiga tähistatud kohale liikumisega paremale. Õpetlikku teavet leidub Hiiumaa triibuseelikute raamatus veelgi. Nii saab lugeja teada, et triibuseelikud ehk küütkuued tulid Hiiumaal moodi umbes 1840.-50. aastail. Varem oli kasutusel ühevärviline must seelik ehk mustkuub. Valgest linasest kurdussärki kanti aga saare kõigis kihelkondades talvel küütkuue all ja suvel kasutati seda töörõivana.
Tekstiline ülevaade triibuseelikutest on raamatus võrdlemisi tagasihoidlik. Enamuse trükisest võtavad enda alla värvilised 1:1 joonised küütude mustritest. Need on akvarelltehnikas üles joonistanud kunstnik Lia Algvere. Lisaks on raamatus kasutatud mitmete autorite fotosid ning Peeter Roasto kujundatud kaarti.
Suuremas või väiksemas mahus andsid raamatu valmimisse oma panuse veel Mart Mõniste (küljendus), Tanja Pisa (kokkuvõtte tõlge), Ulla Kerge-Sonnenberg (kaanekujunduse värvinõuanne), Tiiu Heldema (keeleline toimetamine), Helle- Mare Kõmmus oma tantsijatega, Margit Kääramees (asja käimalükkaja) ja Eve Otstavel (Läänemaa muuseum).
Raamatu koostaja Helgi Põllo põhjendas trükise koostamist sooviga talletada meie vanaemade ja vanavanaemade kogemust, et iga hiidlane teaks, milliseid rõivaid tema esiemad kandsid. Põllo rääkis, kuidas küütude ja küüdukangastega töötamine andis talle erilise tunde, nagu oleks nende kandjatega sugulaseks saanud.
Järgmisena plaanib muuseum hakata kokku koguma andmeid Hiiumaa pärgade, palmikute ja tanude kohta. Seetõttu kutsus Helgi Põllo kõiki üles oma kodudes ringi vaatama ja teemakohase leiu puhul muuseumiga ühendust võtma. Varem on Hiiumaa muuseum välja andnud kaks trükist Hiiumaa heegelpitsidest, sh rahvariidepitsidest.
Raamatu “Hiiumaa seelikutriibud” koostamist ja väljaandmist toetasid Eesti kultuurkapital ja Eesti rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus. Raamatut on võimalik osta Hiiumaa muuseumist. Praegu pakutakse trükist soodushinnaga 80 krooni.
|
|
|
|
|
| |
KADI LAID Hiiu Leht 01-12-2006 |
|
|
| |
| Jaga | |
  | | |
|
|
|
| |
|
|
|
|
Saada meile vihje sündivast uudisest: |
|
|
|
