Teisipäev, 21. september Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 08:00
Temperatuur: 4.2°C
Õhurõhk: 766.9 mmHg
Õhuniiskus: 94 %
Tuule kiirus: 3 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Arheoloogid otsivad Käkul rauasulatusahju (1)  
  Teisipäeval alustati Kaarma vallas Käku külas Sepa talu maadel arheoloogiadoktor Jüri Peetsi eestvedamisel arheoloogilisi kaevamisi, et leida üles tõenäoliselt 15. sajandist pärit rauasulatusahi.

Kaevamistöid ajendas teostama Käku külavanema Vladimir Juhandi leid. Juhandi avastas aastaid tagasi kiviaeda ümber tehes sellest kokkusulanud raudkivi, milles on näha sulatusahju seina osa.

Palju rauaräbu

Kunagisest rauasulatusahjust rääkis Vladimir Juhandile ka tema isa Feodor. Näidanud kivi arheoloog Jüri Peetsile, sai viimane sellest innustust ja otsustas alustada arheoloogilisi kaevamisi.

Peetsi sõnul on, vaatamata sellele, et ollakse alles kamarakihi kallal, kaevamise käigus maa seest välja tulnud suurel hulgal rauaräbu. Siiani leitud esemetest on haruldaseimaks 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärit lukukeel.

“Tundub, et siit tuleb välja väga huvitav asi,” rääkis Peets. Ta tõi näite Mustjala vallas Paatsa külast, kus arheoloogid avastasid maa seest neli kihti sepikodasid, mis asetsesid üksteise peal.

Peetsi sõnul on Eestimaal kõige rohkem avastatud rauda Ida-Virumaal ning Saaremaal Mustjalas ja Kaarmal. Eesti suurim rauasulatuskeskus paiknes Saaremaal Tuiu külas.

“Šlakikohti analüüsides saab öelda, et 150 aasta jooksul toodeti Eestis kokku 4-5 tuhat tonni rauda,” arvas arheoloog, lisades, et tinglikult kulutas inimene eluaja jooksul ära vaid kaks kilo rauda, kuid künnihobune ja kirves olid Peetsi sõnul 16. sajandi algul ühes hinnas.

Lihulinnale kaevama

Peetsi sõnul kavatseb ta nädala pärast suunduda edasi kaevamistöödele Kärla valda Lihulinnale, kus on uurimist vajav kalmukoht.

Renneri kroonikas öeldu kohaselt toimus saarlaste viimane lahing pärast Jüriöö ülestõusu 1345. aastal Karja lähedal. “Karja kirikust Lihulinnani on 20 kilomeetrit. Äkki on hoopis Lihulinn viimase lahinguga seotud,” püstitas Peets tööhüpoteesi.
 
  Ahto Jakson Meie Maa 26-08-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» Autoga teelt välja sõitnud noormees hukkus
» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1681 Veebimajutus: www.eq.ee