 |
Neljapäev, 1. juuni | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Unimäe tuulepargi rajamine lahtine (31) | |||||
|
Unimäe küla Paduri maaüksusele tuulegeneraatorite pargi rajamine on naabrite vastuseisu tõttu endiselt lahtine. Detailplaneeringu kehtestamisega ähvardavad Pähkla ja Unimäe küla elanikud Kaarma valla-valitsust uue kohtu-protsessiga.
Möödunud nädalal lõppes Kaarma vallavalitsuses tuulepargi planeerimise detailplaneeringu järjekordne avalik väljapanek. Valla ehitusala peaspetsialisti Peeter Arikase sõnul oli seekordsel väljapanekul endise, OÜ Ösel Plan koostatud detailplaneeringu parandatud versioon. “Vana puhul olid mõned protsessivead ning lahtiseletamisi on nüüd ka rohkem,” tähendas ta. “Vaatamata sellele esitasid külaelanikud ka seekord protesti. Kas asja edasi menetleda või mitte, peab otsustama siiski Kaarma vallavolikogu.” “Me põhimõtteliselt ei taha tuulikuid. Meie poolest võib sinna ehitada mida tahes peale tuulikute. Ma ei saa aru, mida vald taotleb, nemad peaks olema ju oma rahva poolt?” kinnitas külaelanike esindaja Maarius Kupits. Kupitsa sõnul koguti seekord tuulepargi-vastaste allkirju poole vähem kui eelmine kord – poolesaja asemel paarkümmend. “Inimesed on juba niivõrd vihased, et miks peab täpselt sama asja kohta nii mitu korda allkirju korjama,” põhjendas Kupits. Volikogu jah-sõna peale kohtusse Detailplaneeringu avalik arutelu on Peeter Arikase andmeil veel välja kuulutamata, samuti on veel lahtine detailplaneeringu menetlemise aeg volikogus. “Kui volikogu otsustab asja edasi menetleda, läheb see (detailplaneering - toim) maavalitsusse järelevalvesse,” rääkis Arikas. “Kui volikogu detailplaneeringu vastu võtab, läheme kohtusse,” lubas Kupits. “Kohtusse andmisega on meid pidevalt ähvardatud,” ütles Arikas. “Vallavalitsus leiab siiski, et tuulepargi rajamine on põhjendatud ning ka volikogu ei ole teinud poliitilist otsust, et vastavalt küla soovile mitte edasi menetleda.” Arikase sõnul on siiski võimalik ka stsenaarium, et tuuleparki Unimäele ei tulegi. Jurist: vastuargumente on küllalt Külaelanikke esindav jurist Aarne Akerberg kinnitas, et vastuargumente tuulepargi rajamisele on kuhjaga, kuid vallavalitsus neile seni vastanud ei ole. “Tuulepark tekitab keskkonnamõjutusi, eelkõige üle normi müra nende suhtes, kes seal lähemal elavad,” ütles jurist. “Tänu mürale väheneb kinnistute väärtus. Samuti on tuulikud inetud.” Akerbergi hinnangul pole detailplaneeringut seaduses sätestatud korras menetletud. “Me ei saa kaitsta end mingi omaloomingulise tegevuse vastu, mis ühestki seadusest ei tulene,” lausus ta. Peeter Arikase väite peale, nagu oleks detailplaneeringut parandatud-täiendatud, kostis Akerberg: “Mingeid sisulisi parandusi ega täiendusi ei ole. Neid tuulegeneraatoreid on seal ikka nii palju, kui oli. On esitatud lihtsalt mingisuguseid pabereid, näitamaks, et tuulegeneraatorid ei mürise nii palju, mis on muidugi vale.” “Detailplaneering on vastavalt planeerimisseadusele protsess, kus selgitatakse ja kaalutakse maksimaalselt palju võimalusi,” ütles seepeale Peeter Arikas. “Selle protsessi käigus peaks selguma, mis õige mis vale. Kohe öelda “ei, mitte mingil juhul” on absoluutselt väär. Tegelikult pole jõutud analüüsida seda poolt, kas need generaatorid hoopis ei tõsta piirkonna maaüksuste väärtust. Küla ei ole püstitanud küsimust: “Mis meie sellega võidame?” Mürataset mõõta ei saa “Mürataset ei saa seal mõõta, kuna selles punktis ei ole ühtegi generaatorit,” tõdes Peeter Arikas. “Tänavu kevadel tegi Pärnu terviselabor aga mürataseme kontrollmõõtmised Salme uue tuulepargi piirkonnas. Mõõtmiste tulemused osutusid tunduvalt väiksemaks tolleaegse planeeringuga ettenähtust. Tegime ka järelepärimise keskkonnaministeeriumile. Sealt vastati meile, et vabariigis puuduvad täpsed analüüsiandmed, mis mõju tuulegeneraatorid võivad tekitada.” “Eestis ei ole sellist aparaati, millega müra mõõta – need aparaadid on liiga kallid,” väitis Maarius Kupits. “Ning kinnitada seda, et Salme tuulikute müra on samasugune kui nendel, mis meile tuleb, ei saa. Tuulikute margid ja kõrgused teised, samuti maapind ja puude kõrgused – kõik need erinevad asjad mängivad rolli.” “Vastavalt välisõhu kaitse seadusele tuleb arendajal tagada müra piirnormi tase planeeringualase kinnistu välispiiril,” lausus Peeter Arikas. “Need meetmed peab arendaja ette nägema.” Plaan püstitada kuus tuulikut • OÜ-l Timothy on kavas 46 hektari suurusele maa-alale paigaldada kuus kasutatud, ent 20aastase tööressursiga generaatorit võimsusega 750 kilovatti. • Maaüksus valiti tuulepargi rajamiseks, kuna lähedusse jääb alajaam, tegemist on madala ja söötis maaga ning keskkonnamõju hindamise põhjal on muu arendustegevus selle maa kasutusväärtuse tõstmiseks mõttetu. • Tuulepargi rajamise detailplaneering on olnud avalikul väljapanekul mitu korda. • Möödunud aasta lõpus toimus kohtuvaidlus kavandatava tuulepargi naabrite ja vallavalitsuse vahel menetlusprotsessi vea tõttu – seitsme päeva asemel teatati avalikust väljapanekust ette neli päeva – ning kohtu määruse järgi tuli kogu protsess uuesti läbi teha. • Pärast seda oli detailplaneering avalikul väljapanekul jaanuaris, misjärel see saadeti arendajale, OÜ-le Timothy paranduste tegemiseks tagasi. • Järgmine avalik väljapanek toimus mais. Allikas: Meie Maa --- MEIE MAA ARVAB - Tuulepead ja tuulispask Tuulegeneraatorite paigaldamise soov mitmel pool Kaarma vallas on vallajuhtidele paras pähkel, kuna kohalikud inimesed ei taha neid oma eluasemete ligiduse kuidagi näha. Elektrituulikute puhul räägitakse enim generaatori ja tiiviku tekitatud mürast, mis masti otsas küündib 100 detsibellini ja mistõttu masinaid ei või püstitada elamutele lähemale kui 300 meetrit. Inimesi ohustab ka varjuefekt, vilkumine, mis tekib siis, kui pöörlev tiivik hakkab madalal asuva päikese valgust “lõikama”. Saaremaal puudub, erinevalt mitmetest teistest paikadest Eestis, traditsiooniline tööstusmaastik, kuhu modernsed tehnorajatised palju orgaanilisemalt sobituksid. Samas on visuaalne reostus paljuski maitseküsimus, sest meie maastikupildist leiab lisaks erinevatele kommunikatsioonimastidele veelgi jubedamaid objekte. Unimäe tuulikuvaidluse võti on ilmelt läheduses asuvas võrguühenduses ehk teisisõnu võimaluses seadmete paigaldamisel vähema investeeringuga läbi ajada. Aga mida ikkagi teha, kui üks pool ei ole valmis sammugi taganema? Rahvaesindajad peaksid endale esitama mõned üsna lihtsad küsimused. Mis kasu on tuulikutest külarahval, kes peaksid nende külje all elama hakkama ja mida annavad generaatorid Kaarma vallale? Kui need asjad on enda jaoks selgeks mõeldud, veel parem kui ka kohalike inimeste endiga räägitud, on otsuse tegemine ilmselt oluliselt lihtsam. 17. august 2006 |
|||||
|
|||||
| Monika Puutsa Meie Maa 17-08-2006 | |||||
|
|||||
|
|
|||||
| Otsing | ||
| Saada vihje | ||
| Saada meile vihje sündivast uudisest: | ||
| Artiklite pealkirjad | ||
| » Kuressaare joogivesi on nüüd puhas (2) | ||
| » veel | ||
| Hääletus | |||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3873 | Veebimajutus: www.eq.ee | |