Pühapäev, 28. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 11:00
Temperatuur: -2.2°C
Õhurõhk: 750.8 mmHg
Õhuniiskus: 98 %
Tuule kiirus: 5 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Saaremaalt leiti Eesti suurim muinasaegne sadamakompleks (4)  
  Täna lõppevad Saaremaal Viltina külas ligi kuu aega kestnud arheoloogilised väljakaevamised, mille käigus avastas arheoloog Marika Mägi kogu Skandinaavias haruldase paadisilla ja seda ümbritsenud sadamakompleksi.

Muinasaegne kärajakoht

Juba kolmandat suve Viltinas toimunud väljakaevamised tõid mullakihtide alt nähtavale 11.sajandist pärit tervikliku sadamakompleksi, mis on sarnastest leidudest Eesti suurim.

Mägi sõnul ei ole tegemist tavapärase kaubasadama, vaid kokkusaamiskohaga, mida rahvusromantiliselt kärajakohaks nimetatakse. Sellistes kärajakohtades peeti olulisi nõupidamisi, sõlmiti abielusid, toodi jumalatele ohverdusi, viidi läbi kohtumõistmisi ja sõjaseisukorras töötati välja kaitseplaane.

Õnnelik arheoloog

Erilist rõõmu tunneb Mägi aga paadisilla üle, mille nad kaevamistööde käigus avastasid. Tegemist ei ole mitte pikalt vette ulatuva paadisillaga, vaid omamoodi kaldapealsega, mille esivanemad paatide paremaks randumiseks järsemaks kaevasid. Kuna paatide randumiskohti on väga raske üles leida, on Viltina paadisilla näol tegemist täiesti haruldase leiuga nii Eestis kui terves Skandinaavias. “Õnne peab olema,” räägib Mägi sellest, kuidas just tema leidis üles paadisilla, mida Põhjamaades on seni vaid üksikuid avastatud.

Sarnasusi Gotlandiga

Kuigi leitud sadamakompleksis on puitelamute varemeid, ei usu Mägi, et keegi võis territooriumil aastaringselt elada. Ahjuta elamuid kasutati pigem ajutiste peatumispaikadena, kus inimesed vastavalt vajadusele aeg-ajalt ööbida said.

Tuntud arheoloogi sõnul tekitasid temas kaevamistööde alguses suurimat segadust puitehitiste vahetust lähedusest leitud matusekohad. Pärast kolleegide uurimustesse süvenemist jõudis Mägi järeldusele, et selline sümbioos ei ole mitte Saaremaa eripära, vaid iseloomulik ka teistele saartele. Näiteks Gotlandi rannikualadelt on leitud mitmeid sarnaseid kärajakomplekse, kuid nii kaugele kui eestlased, ei ole rootslased oma uuringutega veel jõudnud. Mägi meelest oleksid Saaremaa rannakonstruktsioonid heaks eeskujuks nii mõnelegi Gotlandi muistsele sadamale.

Marika Mägi on Tallinna Ülikooli arheoloogia osakonna juhataja, kes on avaldanud mitmeid arheoloogiaalaseid teaduslikke artikleid ja väljaandeid. Tema teadustöö põhisuunad on sotsiaalarheoloogia, rannikuasustus ja matmiskombed. Arheoloogiliste kaevamistega on Mägi Saaremaa eri piirkondades tegelenud juba 17 aastat.
 
  Kristiina Kruuse Meie Maa 28-07-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» Saaremaal avati Sassi sild (1)
» Majaomanikud peavad arvestama muinsuskaitse nõuetega
» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2252 Veebimajutus: www.eq.ee