|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Haaravad mõõgavõitlused ja andekad moosekandid Kuressaare Lossipäevadel
(3)
|
|
|
|
7.-9. juulini Kuressaare linnuse hoovis toimunud kuuendad Lossipäevad viisid saarlased kolmeks päevaks tagasi keskaega. Ajaloolist hõngu olid Saaremaale tooma tulnud sajad vaprad rüütlid, andekad moosekandid ja osavad käsitöölised nii siitmailt kui raja tagant.
Värvikad avapidustused
Veel enne suurt avamist peeti linnuses reede õhtul lossipäevade eelpidu, kus valitud külalised said nautida piiskopi õhtusööki ja kaasa elada Leedu vanamuusikaansamblile Banchetto Musicale.
Värvika avalöögi said lossipäevad aga südaööl linnuse hoovis, kus sõna võtsid nii lossihärra Endel Püüa, Kuressaare linnapea Urve Tiidus kui Poola konsulaadi nõunik Piotr Starzyński. Linnapea Urve Tiidus tuletas meelde lihtsa elutõe, et ajale vaatamata on inimene oma kirgede, unistuste, pahede ja voorustega ikka üks ja seesama ning soovitas pidulistel nautida võimalust end ajas tagasi peegeldada. Tuleneelajate, kahuripaugu ja ilutulestiku saatel sai tormiliselt kaasa elav publik ajaloolise enesepeegeldusega algust teha.
Poolakate sõjahüüd
Laupäeva hommikul tõi lossihoovi rahvast täis kurjakuulutav sõjateade Poola rüütlite jõudmisest Kuressaare linnuse alla. Ootamatute pööretega lahingus alistasid vastase visa vastupanu keskaegsete võitluskunstide tõelised meistrid Kujawsko-Pomorskiego vojevootkonnast
Rongkäik viis rüütliturniirile
Keskaegset hõngu Kuressaare linnatänavatele viis Linnateatri juurest lossihoovi suundunud ajastustiilis rongkäik linna- ja lossiisandate juhtimisel. Meeleolu aitas luua vanamuusikaansambel Rondo ja rahvast lõbustasid Poola õukonna narrid.
Rongkäigule järgnes rüütliturniir Arensburgi moodi, kus võitlustulle astusid kuus vaprat rüütlit üle Eesti. Oskusi sai näidata nii piigivõitluses, vibulaskmises kui tagurpidi ratsutamises. Karmist heitlusest väljus ülekaaluka võitjana saarlane Jaagup Kallas ratsul Etapp. Kõige keerulisemaks alaks pidas võidukas rüütel mõõgaga pärgade korjamist. Jaagupi sõnul tõi talle võidu hobuse ja tema väga hea koostöö. “Me mõlemad oleme tohutu võitlejahingega,” säras vapper rüütel.
Populaarsed käsitöölised ja kaupmehed
Turniiride ja etteastetega paralleelselt tegutsesid linnuse hoovis käsitöömeistrid ja kaupmehed ning keskaegse turu saginas sai maitsta nii leemesuppi kui soetada endale uue joogianuma. Kaupmeeste sõnul edenes müük väga hästi. “Minu rabarberikoogid said juba paari tunniga otsa ,” rääkis üks saiameister uhkelt.
Käsitöökeldrites linnusevallides sai aga näha, kuidas meistrid töötavad vanaaegses sepi- klaasi- või savikojas. Kiirematel oli võimalus nende kätetööd ka endale osta või siis ise hoopis sepaametis kätt proovida.
Lossipäevade tegemistes aktiivselt kaasa löönud hariduse- ja kultuuri abilinnapeale Argo Kirsile tundusid käsitöökojad väga põnevad ja kuigi ta sel korral piirdus vaid vaatamisega, siis peagi on tal plaanis mõnel vaiksel õhtupoolikul ka ise potimeisterdamises või sepatöös käsi valgeks saada. Stiilipuhast keskaegset riietust kandnud Kirss tundis rõõmu selle üle, et Kuressaare lossihoov ärkab aina rohkem aktiivsele elule ja lossipäevad toovad sinna veelgi rohkem ajaloolist hõngu juurde.
Silmapaistvad külalised
Lossipäevade viimast päeva austas oma kohalolekuga Eesti Apostliku õigeusukiriku metropoliit Stefanus, kes viis abilistega koos läbi õigeusu jumalateenistuse kapiitlisaalis. Jumalikule liturgiale järgnenud vestlusringis tundis rahvas huvi nii õigeusu kirikut kui metropoliidi silmapaistvat isiksust puudutavate teemade kohta.
Korraldajad on rahul
Lossipäevade programmijuhi Raul Salumäe meelest on selle aasta lossipäevade märksõnaks tohutu kuumus. Kui veel laupäeval oli Salumäe mures, et palavus võib inimestel takistada lossipäevade ettevõtmistes osalemast, siis pühapäeva pärastlõunal rõõmustas korraldaja, et rahvast oli piisavalt palju ja tänavused lossipäevad õnnestusid väga hästi.
Salumäe annab ühtlasi ka vihjeid järgmiseks aastaks, öeldes et viimased lossipäevad on toimunud sarnase skeemi alusel, kuid järgmisel aastal võivad lossipäevad keskajast mõnda teise ajalooperioodi liikuda.
|
|
|
 |
|
|
Kristiina Kruuse Meie Maa 11-07-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|