|
|
|
| |
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
| |
Vetelpäästjatele on suvi titerannas töine
(3)
|
|
|
| |
Kuressaare titeranna vetelpäästjatele mööduvad kuumad suvepäevad tihedalt. Tegemist jätkub nii mänguhoos lastega, klaasikildudega jalgu vigastanutega kui lubamatutes kohtades vettehüppeid tegevate noortega.
Klaasikillud rannas
End rannas vigastada saanud laste või täiskasvanutega tuleb vetelpäästjatel iga päev tegeleda. Seejuures kõige rohkem õnnetusi juhtub inimeste hooletuse tõttu rannas vedelevate klaasikildude tõttu. Kuressaare titeranna vetelpäästja Heigo Kips ütleb, et oma tööajal suudavad nad tagada selle, et külastajad klaaspudeleid lohakile ei jätaks, kuid hilisõhtul või öösel ei takista keegi alkoholijoobes inimesi rannas pidutsemast. “Vähe sellest, et nad pudeleid maapinnal lõhuvad, viskavad nad neid veel vette ka,” on Kips murelik, sest põhjamudast on kilde väga raske kätte saada.
Vesi tekitab löövet
Soojad ilmad on märgatavalt halvendanud ka merevee olukorda väikses lahesopis. Titeranna seisev vesi on ideaalne koht merikuuse vohamiseks ja lahe täis kasvamiseks. Samuti tekitab see taim osadel inimestel allergilisi reaktsioone. Ka Kips ise on merekuuse mõju omal nahal tunda saanud ja lööve vältimiseks soovitab ta inimestel kohe peale ujumist duši alt läbi käia.
Vähe atraktsioone
Palju tegemist on vetelpäästjatel liumäe vahetus läheduses, kus mänguhoos lapsed kergesti haiget saavad. Kipsi sõnul on ranna ainus liumägi terve päev ülekoormatud ja seetõttu tekivad ka probleemid. “Pidevalt teevad suuremad väiksematele liiga ja osad lapsed ei saa üldse liumäest alla lasta,” räägib Kips ja ütleb, et hädasti oleks vaja veel ühte liumäge.
Atraktsioonide vähesuse tõttu leiutavad inimesed endale ise vahendeid, kuidas rannas olemine lõbusamaks teha. Näiteks teevad noored vetelpäästjate sillalt vettehüppeid ja saavad seetõttu kivide vastu vigastada. Täiskasvanutel ei ole rannas aga peale liival lesimise midagi teha. On küll palliplats, kuid see on vetelpäästja sõnul hommikust õhtuni noorte poolt hõivatud. Kips soovitab linnavalitsusel mõelda selle peale, et nii lastele kui täiskasvanutele oleks randa vaja lisaatraktsioone ja heaks eeskujuks on tema meelest Pärnu rand, kus inimestel jätkub terveks päevaks mere ääres piisavalt tegevust.
Vetelpäästjad ootavad uuenduskuuri
Meelelahutusvõimaluste kõrval on Kipsi sõnul rannas veelgi kiiremat lahendust vajavaid probleeme. Näiteks teeks vetelpäästjate tööd märksa lihtsamaks ja operatiivsemaks see, kui rannas oleks valjuhääldisüsteem. “Pidevalt kaotatakse siin asju, aga me ei jõua ju ometigi kõikidelt ükshaaval küsida, kas see või teine asi kuulub talle,” toob Kips näite. Samuti saaksid vetelpäästjad inimesi rannas toimuvaga paremini kursis hoida, sest tahvli pealt paljud ei loegi, et UV-kiirgus on täna väga kõrge või merekuuse vohamine võib tekitada allergilisi reaktsioone. Hädasti oleks vaja ka uut WC-d ranna jahisadama poolsesse külge.
Uued rannarajatised järgmiseks suveks
Suurt uuenduskuuri sel aastal titerannas aga oodata ei maksa. Kuressaare abilinnapea majanduse- ja arengu alal Kalle Koov kinnitab, et linn on kursis vetelpäästjate probleemidega, kuid lisab, et sel aastal veel suuri muudatusi ei tule, sest linn on järgmiseks hooajaks koostanud rannapiirkonnale eskiisprojekti, mille kohaselt hakatakse järk-järgult välja ehitama kõiki rannarajatisi. Koovi meelest ei oleks praegu mõistlik teha liigseid kulutusi ajutiste ehitiste peale, kui järgmisel aastal saab rand nagunii uue WC, riietuskabiinid, mänguosa ja vetelpäästemaja.
|
|
|
 |
|
| |
Kristiina Kruuse Meie Maa 07-07-2006 |
|
|
| |
| Jaga | |
  | | |
|
|
|
| |
|
|
|
|
Saada meile vihje sündivast uudisest: |
|
|
|
