Teisipäev, 21. september Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 08:40
Temperatuur: 5.6°C
Õhurõhk: 766.8 mmHg
Õhuniiskus: 94 %
Tuule kiirus: 3.5 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Laudnõud vaatamiseks väljas  
 
   
Peavarahoidja Helgi Põllo selgitas, et see näitus on kummardus esiisadele. Foto: Kadri Pulk
Terve suve ja veel sügisekski jääb Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas avatuks näitus “Hüvastijätt pütiajaga”. Sest pütinduse aeg on ümber saamas ja pütitegijaid pole enam. Praktiline vajadus laudnõude järele tänapäeval puudub. Aga naisinimese süda tahab näitust vaadates ikkagi uskuda, et koostaja ekspositsiooni pealkirjastamisega eksis. Isegi kui see nii ei ole. Sest puunõu soojus ja ehedus kõnetab. Tal on looduse ja meistrimehe märgid.

“See näitus on tegelikult kummardus minugi esiisadele, kes puutööd hästi tundsid. Teada on, et läbi mitme põlve,” ütles muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo, kes näituse koostas. Pütimajanduses said kokku mees- ja naispool. Ühed valmistasid vajaminevat ja teised peamiselt tarvitasid. Puust laudnõusid ja nende tegemise riistu on vaadata suurematest vähemateni. Sest nende otstarve ja tarvitamise vajaduski on olnud erinev. “Et tegemist on ju tarbeesemetega, mida palju kasutati, on harva neid dateeritud,” rääkis Helgi.

Kõige vanem dateeritud laudnõu, mis on Hiiumaa muuseumi varasalves hoiul, on 16. sajandist. 17. ja 18. sajandil kannatas Hiiumaa mõningase ülerahvastuse all. Küllap oli see põhjuseks, miks hiidlased hakkasid otsima lisateenistust. 1872. aastal kirjutas Hupel, et enamiku Hiiumaa talupoegade elatusest annavad karjakasvatus, kalastamine, käsitöö ja mitmesuguste puunõude valmistamine. Teateid puunõude mandril müütamise kohta on säilinud 18. sajandi algusest. 19. sajandist pärit teated puunõude Hiiumaal valmistamise kohta osutavad just Käina kihelkonna metsaküladele, nagu Lelu, Männamaa, Kaigutsi ja Ühtri. Puutööga kogusid kuulsust ka Haldi, Mänspäe ja Õngu küla Emmaste kihelkonnast.

Tegijad tavaliselt ka müüsid tooteid, seda nii talust talusse käies kui laadapäevadel. Peamised sihtkohad, kus nõusid müütamas käidi, olid Muhu, Saaremaa ja mandri lääneosa. Pütid vahetati üldjuhul vilja vastu. Hiiumaal tehti puunõusid üsna mitut moodi. Oli nii painutatud kerega anumaid, umbsepuu esemeid kui ka laudadest tehtud nõusid. Näitus on koostatud just viimastest.

Laudnõusid tehti Hiiumaal sageli nii, nagu “lauad käivad” ehk välja annavad. 20. sajandi alguses said moeasjadeks väikesed puuvitsikud ehk pütid. Väikeste püttidega hakati rasjade asemel võtma päevast toitu kaasa. Nende lauad vooliti noaga, suurematel höövliga, uurded noaga, peitliga või uurderauaga. Salapulki tarvitati vaid suuremate nõude juures. Liimimist ei kasutatud. Piimapütid tehti lepapuust, teiste laudnõude tegemisel on palju kasutatud ka kuuske ja kadakat.

Muuseumirahvas kutsub hiidlasi ja suvehiidlasi üles oma laudnõude leide neile näitama, isegi kui pütte, tõrsi, lähkreid jm muuseumile hoiule ei soovita anda. “Me teadmised laudnõudest ja nende tegemisest on siiski võrdlemisi tagasihoidlikud,” ütles Helgi. “Enne jaanipäeva, kui majapidamistes tavaliselt suuremaid koristamisi tehakse, visatakse katkine ja määrdunud puunõu sageli lõkkesse. Meie jaoks võib aga just see nõu kanda olulist teavet. Oleksime väga huvitatud, kui saaksime neid enne äraviskamist näha. Puhastada neid eelnevalt vaja ei ole,” lisas Helgi Põllo.
 
  KADRI PULK Hiiu Leht 02-06-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» Hiidlased varsti maski ja tõendita?
» Uues koosseisus sooviks jätkata enamus volinikke
» Terepäevadega algas noortepeo ettevalmistus
» Spordikeskuse 300 ehituspäeva täis
» Valijate valikuvõimalus väiksem
» RMK juht: Metsas võiks silte vähem olla
» 4 miljoni eurose riigiteede hoolduslepingu sai Warren Safety
» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1950 Veebimajutus: www.eq.ee