Laupäev, 26. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Hiiumaa “pussakad” võivad olla põlised maalambad (1)  
  20. ja 21. märtsil uurisid spetsialistid Eestimaa Looduse Fondi projekti juhtiva Kaia Lepiku eestvedamisel vanatüübilisi lambaid, keda hiidlased pussakateks kutsuvad. Põhjalikud geeniuuringud ja välimiku võrdlused peavad lõplikult selgitama, kas ikka on tegemist muistse tõuga.

“Hiiumaal on vanatüübilised lambad kenasti alles,” tõdes märtsi lõpupoole Hiiumaa ekspeditsioonil käinud üks maalamba geeniuuringu projekti asjaosalisi Gilleke Kopamees. Kõrgessaare, Pühalepa ja Emmaste vallas leitud väikesekasvulised lambad võivad osutuda põlistõu eesti maalamba järeltulijateks.

“Saarte suurust arvestades on Hiiumaal võrreldes Saaremaaga rohkem vanatüübilisi lambaid säilinud. Maalamba välimikuga lammas ei pruugi alati hea villaga olla, kuid peale põgusat ülevaadet tundus, et Hiiumaal olid vanaaegse välimusega lambad ühtlasi ka imekena villaga. Villa erinevatest värvidest rääkimata, mida leidus 7-10 tooni kindlasti. Lambad elavad siin tihti vanaks kui purikad: 8- kuni 14aastaseks. Nii mõnedki neist pole kunagi siseparasiitidevastast ravimit saanud ning häda pole midagi,” rääkis Kopamees.

“Pussakaid” iseloomustavad nn vanaaegsed tunnused: sale kehaehitus, väike kitsas pea, lühike saba ja sarved, pisikesed või lausa puuduvad kõrvad ning siidine vill. Kahjuks läheb palju hea kvaliteediga villa Hiiumaal raisku, nii et saarel võiks vabalt veel üks villavabrik olla, tõdesid uurijad.

“Meie huvi oleks see, kui suudaksime tõestada, et maalamba vill on palju kvaliteetsem kui aretatud lammastel. Maalamba säilitamiseks saaks Euroopa Liidu toetustega luua biosfääri kaitsealadele, sealhulgas ka Hiiumaale maalamba kinnised karjad, et seda tõugu säilitada ja populariseerida. Euroopas väärtustatakse ajaloolisi tõugusid bioloogilise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt,” rääkis riikliku looduskaitsekeskuse biosfääri kaitseala spetsialist Lia Rosenberg.

Hiiumaal leitud lambad sarnanevad põhjaeuroopa lühisaba-lambale, kes on levinud Ahvenamaal, Soomes, Karjalas, Rootsis, Norras ja Põhja-Atlandi saartel. Soomes öeldakse nende kõrvutute või väikesekõrvaliste lammaste kohta nyylyt, Muhus timbid lambad ja Lääne- Saaremaal kudrid lambad. Haanjamaal olevat neid kutsutud läti lammasteks.

Kaheksakuulise projekti käigus analüüsivad spetsialistid UNESCO toel põhjalikult eesti maalamba populatsioone. Selle käigus võetakse kõigilt teadaolevatelt maalambatunnustega isenditelt geneetiliseks uuringuks vereproov ning mõõdetakse rida välistunnuseid, mida hiljem statistiliselt analüüsitakse. Eesmärk on välja selgitada kõik veel põlistunnustega säilinud loomad.

Põliste tunnustega lambaid on Eestis säilinud üksnes paarisaja ringis. Neid võib kohata põhiliselt saartel ja ka Lääne-Eestis, kus viimastel aastatel on Kihnu algupäraga lammaste järeltulijaid juba teadlikult säilitatud.
 
  HARDA ROOSNA Hiiu Leht 07-04-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3613 Veebimajutus: www.eq.ee