 |
Reede, 24. märts | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| Muuseum mataks Kingissepa kuju linnuse hoovis maa sisse (52) | ||||||||
Muuseumi asedirektori Olavi Pesti sõnul kuuluvad lähiajaloo püsinäituse järgmisesse etappi fotod Kingissepa monumendi avamisest ning selle kesklinnast minema viimisest. “Miks mitte eksponeerida ka kuju ennast?” leiab Pesti. “Ajaloo eksponeerimine on ju muuseumi ülesanne.” Muuseumi direktori Endel Püüa sõnul ajendas soovi monument vaatamiseks välja panna ka inimeste elav huvi skulptuuri ning selle saatuse vastu. “Neelaku sind maa!” Kuna riigi tellimusel skulptor Matti Variku kätetööna valminud nelja meetri pikkust ning 25 tonni kaaluvat monumenti ei saa üles seada näitusesaalis, leiti kujule asukoht muuseumi majandushoonete tagusel alal. Püsinäituse kujunduskunstniku Vello Laanemaa kavandatav installatsioon kannab esialgset tingnimetust “Neelaku sind maa”. Pesti hinnangul ei ole skulptuurile valitud asend ega asukoht esiletükkivad, samas on kuju kõigile huvilistele vaadeldav. Võrkaed aga kaitseks monumenti vandaalide eest ning tekitaks omamoodi puuri-efekti. “Puuri pikali asetatud Kingissepa kuju on omamoodi sümbol, et nõukogude korral on selgroog murtud,” leidis Püüa. Linnavalitsus vastu Püüa ja Pesti kinnitusel on monumendi kavandatava asukohaga rahul nii mitmed juhtivad muinsuskaitsespetsialistid kui kultuuriministeeriumi muuseuminõunik. Saaremaa Muuseum soovib tuua kuju selle raskuse tõttu kohale ja paigaldada ajal, mil maa on alles külmunud. Installatsiooni ametlik avamine võiks toimuda turismihooaja alguses, Vallikraavi veeralli ajal. Möödunud neljapäeval tutvustas haridus- ja kultuuriala abilinnapea Argo Kirss muuseumi monumendi eksponeerimise plaani ning linnavalitsuse seisukohta selle suhtes Kuressaare linnavolikogule. Kirsi sõnul on tegemist tundliku teemaga, kuna Kingissepa büsti näol on tegemist punamonumendiga. “Seetõttu vajame volikogu ja rahvaesindajate seisukohta,” lausus ta. Linnavalitsuse hinnangul on muuseumi palvele raske vastu tulla. “Kuna lossi hoovis on saadetud korda suuri veretöid ning see leidis aset ajalises mõttes lähedal, võib büsti eksponeerimine paljudele saarlastele haiget teha,” ütles abilinnapea. Argo Kirsi sõnul võivad inimesed tunnetada linnuse hoovi välja pandud monumenti ausambana. “On oht, et Kuressaarde võib tekkida punamonument, see aga oleks kahetsusväärne,” lausus ta. Linn leiab, et punasammaste koondamisel ühele alale – näiteks Eesti Ajaloomuuseumi ekspositsiooni Maarjamäele – mõjuksid need rohkem eksponaatidena kui üksikuna seisvad monumendid. Linnavolikogu liikmetel on aega oma seisukohtades selgusele jõuda 26. jaanuarini. Lihtsalt eksponaat “Me ei plaani Viktor Kingisseppa mingil juhul uuesti ausse tõsta, vaid tahame näidata monumenti rahvale kui neutraalset ajaloolist eksponaati,” rõhutas Endel Püüa. “On ju see monument paratamatult meie lähiajaloo üks osa.” Nii Püüa kui Pesti leiavad, et monumendi ülesseadmist poliitikaga siduda oleks vale. “Kui me kõike poliitikaga seome ja igas asjas poliitilist tonti näeme, loome ka rahva seas ebakindla ja hüsteerilise õhkkonna,” teatas Püüa. “Lihtsalt kahju, kui Kuressaare linn teeks end oma tagurlikkusega kogu Eesti ees naeruväärseks,” lisas Pesti. Püüa hinnangul ei pea paika ka väide, et Kingissepa büst ei passi punaterrori ohvrite mälestusmärgi lähedusse. “Ka natsismiohvrite ja punase terrori ohvrite mälestusmärgid seisavad kõrvuti, ainult vall vahel,” ütles Püüa. Avalik arutelu “Võibolla tuleks natsismiohvrite mälestusmärk Väikesel Linnapel ära lõhkuda?” küsis Pesti. “Ka nende hulgas oli ju kommunistlikke kurjategijaid. Ja kas muuseumi püsinäitusel ikka tohib punalippe ja punategelaste büste näidata – needki võivad mõnele ebameeldivad olla?” Seda, et monumendi ülesseadmine saarlastes valusaid mälestusi elustaks, mehed ei pelga. “Kas peaksime siis Kuressaare linnuses, mis on vägivallast ja verest läbi imbunud, ringi käima, müts peos, pidevalt nutma ja pärgi tooma?” küsivad nad. Püüa ja Pesti hinnangul on avalik arutelu monumendi väljapanemise teemal teretulnud ja vajalik. “Oleme veendunud, et oleme õigel teel, aga ootame kindlasti ka teiste arvamust,” märkis Pesti. Linnavolikogu liige, ajaloolane Bruno Pao: “Kingissepa kuju oli eriti halb sellepärast, et asus meie Vabadussõjas langenud meeste mälestusmärgi koha peal. Siin ta oli eriti võigas, suur ja sobimatu. Aga linnuse hoovi võrkaia taha hauda panduna ei ole Kingissepa monument enam ausammas. See on haud, kus maetakse kommunismi maha. Ka minu vanem vend tapeti 1941. aasta sügisel lossis, aga leian, et põrandaalune kommunist Viktor Kingissepp ei puutu kuidagi Kuressaare linnuses toimunud veretöösse. Meil on monumentide sündroom – Tallinna pronkssõduri sündroom, Lihula monumendi sündroom. Kuju kuulub linnale ja midagi peab selle kujuga tegema. Kui aga üks rahvas hakkab hävitama eelmise valitseja poolt pandud monumente, hävitatakse ka järgmised monumendid ning ajaloo jäljed kaovad maa pealt. Kingissepa kuju väljapaneku suhtes peab mõtlema, rahvaga nõu pidama, kas see annab midagi linnale, Saaremaa muuseumile juurde. Talitada tuleb targasti.“ |
||||||||
|
||||||||
| Monika Puutsa Meie Maa 10-01-2006 | ||||||||
|
||||||||
|
|
||||||||
| Otsing | ||
| Saada vihje | ||
| Saada meile vihje sündivast uudisest: | ||
| Artiklite pealkirjad | ||
| » veel | ||
| Hääletus | |||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3486 | Veebimajutus: www.eq.ee | |