Neljapäev, 20. jaanuar Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 03:00
Temperatuur: 2°C
Õhurõhk: 740.6 mmHg
Õhuniiskus: 94 %
Tuule kiirus: 8 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Ruhnu kaldal avanesid saladuslikud varemed  
  Ruhnu saare läänekaldal jaanuaritormiga väljatulnud varemed võivad olla rootsiaegsele kuninglikule admiraliteedile kuulunud majaka hoonete vundamendid. Eesti muinsuskaitseamet menetleb varemete kaitse alla võtmist.

Juba kevadest saadik on Ruhnu elanike tähelepanu pälvinud Vana-Paagi nimelisel rannal võimsad maakivivundamendid, telliskivitükid ja keraamilised ahjuehiskivid.

Ruhnu muuseumi juhataja Märt Kapsta ei julgenud küll väita, et need on mitmesaja aastased varemed, kuid lisas, et asi väärib uurimist.

“Tundub, et katus on kunagi sisse langenud, sest katusekivid on vundamendi sees. Ei tea, kas meri on neid liigutanud, aga neid on ka Holma pool, 50 meetri ulatuses, maapinna ja killustikuvahelises kihis,” ütles Kapsta.

Varemetel on näha tulekolded ja söestunud kivid ning leitud on kivisöe tükke.

Hiljuti käisid varemeid mõõtmas kunstiakadeemia professor Mati Raal ja riigikogu liige Mark Soosaar, kes esitasid need ka muinsuskaitseametile kaitse alla võtmiseks.

Kapsta arvates võib olla tegemist näiteks Eesti vabariigi algusaastate aegse lätlaste suitsutusahjudega. “Peale Limo oli ka Pärsis sadamakoht, kus laevad tõmmati rannale, et nad jäässe kinni ei jääks. Aga müürid on Ruhnu kohta väga aukartustäratavad,” lisas Kapsta. “See võib ka olla nõukogude sõjaväe aegne ehitis, kus võisid olla, blindaa˛id laskeavadega,” arvas ta.

Arvestades leitud potikildude ornamente võib ehitis olla palju vanem.

Armas Luige raamatus “Eesti tuletornid” viidatakse Mellini “Liivimaa atlasele”, kus on esimene Ruhnu tuletorn näidatud madalal saare läänerannikul, kus oli ruhnlaste purjelaevade ankrukoht ja talveks laevade maale tõmbamise slipp.

1646. aastal rajati Rootsi admiraliteedi otsusega tulepaak. See kujutas endast viipemajakat, mis toimis sarnaselt kaevukooguga: raudkorvis tõsteti üles põlevad söed. Sarnased viipemajakad rajati tol ajal ka Sõrve otsa ja Domsnäsi ehk Kolka neemele, et lihtsustada laevaliiklust Liivi lahes ning suurendada kaubavahetust Riia, Pärnu ja Kuressaarega. Ka kohanimi Vana-Paagi viitab tulepaagi paigale. Rootslastel oli kavas rajada sinna ka kindlus, kuid ruhnlased osutasid visa vastupanu ja teadaolevate allikate põhjal jäi see ehitamata. Ilmselt pidi aga pideva tule hoidmiseks tulepaagi juures olema ehitis, kus keegi elas ja tuld hoidis.

Nagajevi “Balti mere atlases” 1757 on juba märgitud Ruhnu majakas saare idakülje luitelisel seljandikul, merepinnast 28 m kõrgusel Haubjerre mäel.

1820 oli Ruhnus Habjerrel 8-tahuline 79 jala kõrgune puittuletorn ja 1877 pandi püsti Le Havre’is Prantsusmaal valmistatud kokkumonteeritav raudtuletorn.
 
  Svea Aavik Meie Maa 26-07-2005  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2002 Veebimajutus: www.eq.ee