Kolmapäev, 25. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 21:30
Temperatuur: 8.7°C
Õhurõhk: 759.9 mmHg
Õhuniiskus: 88 %
Tuule kiirus: 5.5 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Teetööd on alanud, ebamugavusi jagub  
  Mullune vihmane suvi ja sajandi torm tegid meie teed liigniiskeks ja talvel külmudes läksid neist nii mõnedki lõhki. Nüüd tuleb teha hulgaliselt parandustöid. Teedemeestel on käsil ka tavapärased hooldustööd.

Maanteeameti Saarte Teedevalitsuse Hiiu osakonna juhataja Hannes Vaidla ütleb, et nii rasket kevadet tema ei mäletagi. Teede korrashoiu ja investeeringuplaanid on aga paigas. Millised teed sel aastal eriti muret teevad ning kus ja mida remonditakse-ehitatakse, seda Hannes Vaidlalt küsisingi.

Milline on Hiiumaa maanteede üldine seis sel aastal?

Riigimaanteede üldine seis teedemeeste silmade läbi ja ka teekasutajate silmade läbi ei ole kunagi hea. Alati on nurisemist nii talihoolduse kui ka suvihooldusega. Käesoleva aasta kevad oli teedemeestele väga keeruline, kuna möödunud sügis ja talv olid väga sademeterohked ning meid külastas ka sajandi torm. Need mõlemad asjad jätsid parajalt suure jälje. Maa oli liigniiskunud ja talvel külmetades tekkis teedel väga palju külmakerkeid, mis lõhkusid meil päris mitmes kohas katteid – nii püsikatteid kui kruuskatteid. Nende parandamine nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid. Samuti muutis see meie investeeringu- ja remondiplaane ning seda terves vabariigis. Loodame, et meie suvi tuleb teedemeeste suvi, et saaksime teha kõik tööd plaanitud ajal ja hea kvaliteediga.

Kas kõik teed on kehvad või on ka paremaid? Millised teed on eriti kehvas seisus?

Ega need teed nii kehvad ka ole. Meie jaoks kõige tähtsam tee – tugimaantee – Heltermaa-Kärdla lõik, kus on kõige suurem liiklusintensiivsus, ei ole tehniliselt halvas olukorras. Selleaastased murelapsed on Tempa-Suuresadama tee, mis Pühalepa vallavalitsuse maja juurest on täiesti katki. See lõik Pühalepa vallamaja ja sealse bussijaama ees läheb 2006. aastal remonti. Tänavu teedemehed lihtsalt käsitsi lapivad antud lõiku. Järgmine murelaps on Käina-Ühtri-Aadma-Kuriste tee, seal lõhkus talv ühel lõigul meie teekatte täielikult ära. Nimetatud tee oli küll meil selle aasta remondiplaanis, aga mitte sellises mahus. Külmakerkeid esines veel Luguse-Aadma teel ja Tohvri-Viiri teel. Tormikahjustustest sai kõige enam kannatada Tohvri-Emmaste tee, kus meri võttis osa teest endale. Veel vast Hausma tee, Tahkuna majaka tee ja ka Salinõmme tee.

Kas rasked veokid liiga ei tee?

Hiiumaa teed ei ole õnneks vabariigiga võrreldes kõige hullemad, kuid vaatamata sellele olime valmis seadma osa riigimaanteid koormusmassi piirangu alla. Olime väga mures, sest teed läksid pehmeks. Teatavasti on meie kõige suuremad teedelagundajad metsamaterjali vedavad autod. Pidasime metsavarujatega nõu, istusime ümber ümarlaua ja leppisime kokku, et pehmemate teede peal ei veeta enne kui teede kandevõime taastub.

Koormuse tagajärjel läks siiski katki Hirmuste tee. Teisi teid suutsime läbirääkimiste teel säästa. See on igakevadine valupunkt kui teed muutuvad lume sulades pehmeks. Mure ei ole ainult riigimaanteedega, kohalikud teed on veel hullemas olukorras, sest nende kandevõime on reeglina väiksem. Sellepärast kehtestavad omavalitsused kevadeti aeg-ajalt teedele koormuspiiranguid.

Näiteks Vormsi saare teed pandi sel kevadel kõik piirangu alla. Sellele järgnes vedajate tõsine pahameel, ning alles neil päevil vabastati teed piirangust. Vormsil käies veendusin, et naabrite olukord oli tõesti hull. Nii et ega teedemehed asjata ei kiusa, olukord on ikka tõsine ja katted ei pea vastu.

Mis oleks teisiti, kui ei oleks nii niiske olnud?

Kui teel on korras niiskusre˛iim, see tähendab, kui kraavid on töökorras, kui kate on parandatud, kui on õhku, kui on valgust, kui on päikest – kui kõik need tingimused on tagatud, siis tee ei lagune nii kiiresti. Paraku kogu vajaliku hoolde jaoks raha ei jätku. Praegu on enamik püsikatteid keskmiselt 40 aastat vanad ja on jõudnud vanuri-ikka, kus nad lagunevad. Me ei ole suutnud neid piisavalt hooldada – piisavalt palju remontida, et neid hoida ja säilitada. Kui oleksime puhastanud rohkem kraave, ei oleks tammid olnud liigniisked ja vesi oleks ära voolanud. Kui oleksime rohkem pinnanud, s.t oleks taganud pealtkatte vettpidavuse, kareduse ja tasasuse – see kõik oleks pikendanud katete eluiga. Aga paraku nii ei ole ja see on täiesti loogiline seis, kus me oleme. Aga oleme õnnelikud selle üle, mis meil praegu on. Investeeringunumbrid on aasta aastalt tõusnud ja mis on korras, seda ka hooldatakse.

Milliseid teid meil hooldatakse?

Meil on 473 kilomeetrit riigimaanteid ja kõiki neid teid hooldatakse kogu aeg. Talvel tegeldakse põhiliselt lume- ja libedustõrjega. Kevadel lume sulamisega lõpeb ka talihooldus ja hakkavad suvehooldetööd. Alates aprillist hakatakse aukusid lappima, mis kestab kuni uue lume tulekuni. Algavad püsikatete korduspindamised ja kruusateede remondid. Vastavalt võimalustele puhastatakse teekraave, kaevatakse uusi, vahetatakse teetruupe, pinnatakse, veetakse kruusateedele uut kulumiskatte kihti, pannakse uusi märke, tehakse teekatte märgistustöid, tehakse tolmutõrjet, niidetakse teepervi – kõiki neid vajalikke teetööd, mida annab suveperioodil teha.

Kus tehakse sel aastal remonditöid?

Sel aastal hakkame pihta tolmuvabade katete remondist. Riigihanked käesolevaks aastaks ettenähtud remondirahadele on läbi viidud ja tööde teostaja on selgunud, selleks on OÜ Hiiu Teed. Tolmuvabade katetega teedel remondime kaheteistkümnel erineval teel kokku ligikaudu 40 km. Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteel hakkab remondilõik pihta 39,3 kilomeetrilt ja läheb kuni 41,5 km välja. Kõige pikemalt lõigult läheb hiidlaste jaoks remonti Kärdla-Käina tee km 10,5-19,0. Suuremõisa- Emmaste tee remont toimub kilomeetritel 0,0-1,9 ja 6,8-11,1 km. Emmaste-Luidja teed remonditakse 3,6 km kuni 5,2 km. Suuremõisa tee (vana Heltermaa-Kärdla maantee osa) läheb täies pikkuses 1,4 km ulatuses pindamise alla. Eelmisel aastal Lehtma tee pealt ülesfreesitud teekattematerjali panime maha Tahkuna tee peale. Käesoleval aastal me pindame selle üle 0,5 km ulatuses. Kõrgessaare vallas läheb pindamise alla Kõrgessaare-Hüti-Puski tee 0,0-3,1 km. Jõeranna-Kõrgessaare tee (mis kulgeb läbi Viskoosa aleviku) läheb täies pikkuses pindamise alla, kokku 3,5 km. Ristivälja-Kolga-Käina tee pinnatakse esimeselt kilomeetrilt kuni 2,5 kilomeetrini. Käina-Ühtri-Aadma-Kuriste teel 0,0 km kuni 2,8 km. Luguse-Aadma teel 1,5 km kuni 4,1 km. Emmaste-Tohvri teel hakkab pindamine pihta Emmaste bensiinijaama juurest kuni Viiri risti, kokku 2,9 km. Lisaks pindamistöödele puhastatakse nendel teedel kraave ja truupe (vajadusel ka asendatakse), vahetatakse välja liikluskorraldusvahendid (märgid, tähispostid) ning lõigatakse peenraid.

Aga kruusateed? Kus neid remonditakse ja kas uusi katteid ka tehakse?

Käesoleval aastal tegeleme me kruusateedel põhiliselt kruusmaterjali lisamisega ehk kulumiskatte uuendamisega. Lisaks lõikame peenraid ja hädavajalikud truubid teeme korda. Pooled meie objektid on käesolevaks hetkeks (13. mai) juba tehtud. Kruusa veetakse sel aastal järgmistele teedele: Palade-Kõlunõmme, Nõmba-Vilivalla, Nurste-Kuriste, Jausa 2 - Jausa 3, Utu küla tee ning Valgu-Lelu-Leemeti tee Leemeti-poolne ots.

Sel aastal saime ühe küla õnnelikuks teha, jutt käib Nurste-Kuriste teest. Seal tegime 500 m kruusateed tolmuvabaks eelpuistega kahekordse pindamise näol. Sellega saime tolmuvabaks Kuriste küla, kus inimesed tõesti elasid ninapidi tolmu sees. Veel on Hiiumaal palju kruusateid, mis tolmavad ja vajavad tolmuvabaks ehitamist ning eks me jõudumööda sellega ka tegeleme.

Kas ongi kõik? Või tehakse veel midagi?

Liiklusohtliku kohana läheb käesoleval aastal ümberehitusse Pärna rist. See on Emmaste-Tohvri maanteel. Firma Klotoid tehtud rekonstrueerimisprojekti järgi ehitatakse olemasolev ristmik ümber ringristmikuks. Ja kuna Pärna rist on Hiiumaa teine visiitkaart, Sõru sadama näol, on seal ka liiklusintensiivsus oluliselt tõusnud. Tööd on seal juba alanud ja kestavad suve teise poolde.

Momendil on projekteerimisel veel riigimaantee pikendusena Emmaste-Tohvri maantee pealt mahasõit Sõru sadamasse. Olemasolev mahasõit ei vasta ühelegi normile ja seal ei saa ka olemasolevat lahendust parendada. Uus mahasõit on praegu projekteerimisel ja seal teevad koostööd Emmaste vald, AS Saarte Liinid, Maanteeamet ja Saarte Teedevalitsus. Projekt valmib juuni alguses ja ehitustööd algavad sel aastal kohe peale.

Järgmisel aastal lähevad liiklusohtlike kohtade likvideerimisena töösse kaks objekti: Käina kooli juures ehitame välja bussipeatused koos laiendustega ning Hellamaa-Kuri teeristi koos bussipeatuste laiendustega. Mõlemad objektid on praegu projekteerimisel.

Kuhu jääb siis Kärdla ringristmik?

See on kõige suurem tee-ehitus, taastusobjekt, mida on pikalt ette valmistatud. Jutt käib Heltermaa-Kärdla-Luidja maantee Kärdla-Kidaste teelõigu taastusremondist. Sellest on ajaleheveergudel juba juttu olnud. Projekt tuleb keeruline, huvitav ja kallis. Kärdla linna lõigul tuleb 2 km pikkuselt tee alla vee- ja kanalisatsioonitorustik, sadevee kanalisatsioon ja kogu linnalõigul paigaldatakse uus välisvalgustus, toimub 0,4-kilovoldise elektrivõrgu ümberehitus.

Inimesed on juba mures ja küsitakse: miks juba ei ehitata? Kuna vee- ja kanalisatsiooniprojekti rahastus tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, siis hetkel on riigihanke pakkumise kutsedokumendid ministeeriumides kooskõlastamisringil. Tahaks siiralt loota, et mai lõpuks saame ehitushanke välja kuulutada. Objekt tuleb kaheaastane ja planeeritav lõpp on sügis 2006. Ehitustööd, sõltumata ilmastikust, lükkuvad hilissügisele. Maantee jääb Kärdla linna lõigul kõikide eelduste kohaselt talveks kruuskatte alla ja sellega seoses kindlasti tuleb üle elada palju ebamugavusi. Füüsiliselt ei saa ehitustöödega alustada enne kui juulis. Enne ehitustööde algust tutvustame kindlasti teekasutajatele remondi objekti ja hoiame lugejaid kursis ka ehitustööde ajal.

Lõpuks tahaks lisada...

... et kallid teekasutajad, käituge palun mõistlikult! Jälgige pinnatud lõikudes liikluskorraldustähiseid! Me ei hoia kiiruspiirangumärke mõttetult kaua üleval. Nii kui tööde tehnoloogia lubab, eemaldatakse kiirust piiravad märgid. Austage kaasliiklejaid! Ärme seame ohtu töö tegijaid, tee kvaliteeti ja tee kasutajaid. Mõistvat suhtumist teedemeestesse ja nael kummi!
 
  KADI LAID Hiiu Leht 20-05-2005  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» Kortermaja remont pangalaenuga soodsam
» Kuusk kõrgust taga ei aja
» Koolid jätkavad tavaõppel
» Jõuluks saab tankla valmis
» Emmaste “jõuõu” valiti EKI sõnastikku
» Saare väiketootjad said pühade eel suurtellimuse
» Kas COVID -19 tõusulaine kasv jätkub?
» Spordikeskuse nurgakivi tsementeeris üksmeelt
» Toivo Saue pälvis kõrge tunnustuse
» Riina Jesmin: Trăduc din romānă īn estonă
» veel
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2746 Veebimajutus: www.eq.ee