|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Valjala vallavanem üüris korterit joomalembestele metallikogujatele
(2)
|
|
|
|
Valjala vallavalitsuse hoolimatuse tõttu olid alevi 18-korterilise maja elanikud sunnitud pool aastat taluma kümnekonna viinalembese üürniku naabrust – Saaremaal vanametalli kogumisega tegelnud venelased ujutasid veega üle naaberkorteri, häirisid majaelanikke pidevate joomingute ning kaklustega ja jätsid augustis lahkudes endast maha reostatud korteri.
Valjala vallavanem Kaido Kaasik andis sotsiaalkorteri naabruses asuva vallale kuuluva kolmetoalise korteri suusõnalisel kokkuleppel rendile vene rahvusest meestele, kes pidid esialgu seal elama paar nädalat või kuu.
Vallavanem kinnitas veebruaris majaelanikele, et mehed vajavad korterit, kuna koguvad mõni aeg Valjala kandis vanarauda. "Ta ütles, et kui probleeme tekib, siis kohe rääkige," meenutavad majaelanikud.
Probleemid tekkisid peatselt pärast meeste sissekolimist, sest asotsiaalide välimusega metallikogujate nädalavahetused möödusid joomise, üksteise peksmise ning korterimööbli lõhkumise tähe all. "Salaviina ma nägin mitu korda, kui seda kottidega toodi ja mehed ükskord ise kiitsid, et ühel nädalavahetusel läks seda viiskümmend pudelit," meenutab majaelanik. "Võite ise arvata, mis elu meil siin oli," lisab ta.
Samuti häiris majaelanikke korterist levinud rõve hais – korteris oli vaid külm vesi ning normaalsed pesemisvõimalused puudusid. Kõige rohkem nägid majaelaniku korraga korterit kasutamas tosinat asukat, pidevalt oli paigas 5–6 meest.
Mees põgenes oma korterist
Olukorra koledust näitab asjaolu, et ühel juulikuu õhtul tuli allkorruse naabrite juurde sotsiaalkorteri hirmunud elanik, kes ei julgenud venelaste korterist kostunud hirmsa kisa ja lõhkumise tõttu enda elamises ööbida. Seepeale kutsuti politsei, kuid kohalik konstaabel Tambet Nõgu kohale ei ilmunudki.
Majaelanikke häiris ka see, kui venelased purjuspäi oma korteriga enam ei piirdnud ja ka maja ümbruses ringi laaberdasid. "Minul on seitsmeaastane tütar, kes läks esimesse klassi ja ma mõtlesin, et mismoodi ta hakkab üksinda tulema koju ja minema kodust kooli, kui hullud elavad siin. See oli kohutav elu, mis me siin elasime," kirjeldab majaelanik.
Samas näitasid vallavõimud majaelanike muredele lahendamisel üles leigust – pöördumine vallavanema ega volikogu esimees Gustav Kutsari poole ei toonud kaasa tegusid.
Kaasik tunnistab, et kui venelastega probleemid tekkisid, oli tal neid korterist välja saada väga keeruline. Siiski oli Kaasik venelaste ülemusega rääkinud. "No mis ma teha sain, kui mees lubas, et on on nädal veel, lõpetavad oma töö ära ja lähevad siis ära," lausub Kaasik, kelle väitel ei soovinud ta politseid asjasse segada, "sest neil on niigi palju tööd."
Augusti lõpuni kestnud ebameeldiv naabrus annab majaelanikele tunda siiamaani – üks neist soovis vallalt saada 600 krooni hüvitust venelaste süül tekitatud üleujutuse tõttu väljavahetamisele läinud põrandakatte eest. "Vetsupotist tuli hommikuti venekeelseid ajalehti ja muud sodi," seletab majaelanik. Vald keeldus hüvitusest, sest vallavanema sõnul peab hüvituse saamiseks otse venelaste poole pöörduma.
Segadus üürirahaga
Siiani ei ole selge ega üheselt tuvastatav, kui palju maksid metallikogujad vallale üüriraha. Üürilepingut sõlmitud ei ole ning vallavanema jutt valda ümbrikus laekunud üürisummadest kõlab väheveenvalt.
Üüriraha probleem kerkis teravalt päevakorda, kui elanikud nõudsid venelastelt 50 krooni igakuiste kommunaalkulude tasumiseks. Metallikogujad väitsid elanike sõnul, et maksavad valda iga kuu 3000 krooni ega kavatse mingit eraldi tasu kommunaalteenuste eest maksta. Ühe majaelaniku sõnul kutsus ta vallavanemat seepeale üürirahade probleemi venelastega silm-silma vastu selgeks rääkima, ent Kaasik ei ilmunud kohale. Korterist lasudena välja veetud prügiveo kulud jäidki tasumata.
Kaasik kinnitab, et jutt 3000-kroonisest üürist on vale. Tema sõnul määrati metallikogujatele üürihinnaks 400 krooni, mida nood vallamajas paaril korral ka maksmas käisid. Samas ei oska vallavanem vastata, mille alusel määrati üürihinnaks 400 krooni, kuna ainuüksi kolmetoalise korteri kütmiskulud kütteperioodil ületasid üüritulud paarisaja krooniga.
Võrrand tundmatuga
Valjala vallavanem Kaido Kaasik väidab, et venelasi palusid valla korterisse majutada kohalikud ettevõtjad, kelle maadelt pidid mehed korjama kokku vanametalli.
Küsimusele, mis firma all metallikogujad töötasid, jääb vallavanem esialgu vastuse võlgu, hiljem pakub ta välja, et tegemist oli EMEX-iga. Sama umbmäärakseks jäävad ka Valjala ettevõtjad, kelle vanarauda venelased korjamas käisid.
"Need ei ole kindlasti meie mehed. Kes need artistid võisid olla, ei oska öelda," kinnitas Meie Maale Emexi Tallinna ostuosakonna juhataja Peeter Vares. Ta tõdes, et suure tõenäosusega ei ole sel aastal käinud Saaremaal ainsatki Emexi metallikogumisautot, rääkimata sellest, et Emex oleks siin pool aastat töötanud.
Varese sõnul ei ole EMEXi nime kasutamises midagi erakordset, sest ka varem on igat sorti metallikogujad üritanud selle nime varjus tegutseda.
|
|
|
 |
|
|
Ain Lember, Andres Sepp Meie Maa 25-10-2000 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|