Kolmapäev, 22. september Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 02:20
Temperatuur: 4.3°C
Õhurõhk: 767.2 mmHg
Õhuniiskus: 95 %
Tuule kiirus: 2 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Vilsandi boliid  
  Austatud Vilsandi boliidi pealtnägijad ja pealtkuuljad ning teine rahvas, kes ei näinud ega kuulnud.

Kohtumistel nende kolme rühma esindajatega küsiti minult mitu korda, et mis asi see BOLIID on. Ma eeldan, et küsijaid võiks olla veelgi ning sellepärast püüan esmalt seda oskussõna lahti seletada.

Inimesed lahterdavad kõiki asju, olendeid ja nähtusi mingite sarnaste omaduste põhjal. Nii on toimunud ka tähetargad “lendtähtede” ehk meteoriidega. Paljale silmale nähtamatud on teleskoopilised ehk telemeteoorid. Palja silmaga nähtavad meteoorid, mille heledus küünib planeet Veenuse (Eha-kodutäht) heleduseni, on harilikud meteoorid. Kõik need meteoorid, mis ületavad heleduselt planeet Veenuse, ongi BOLIIDID. Niisiis, boliid on hele, väga hele ja ülihele meteoor. Meteoor (boliid) on valgusnähtuste, helinähtuste, elektronmagnetiliste nähtuste kogum, mille tekitab õhkkonnas kosmilise kiirusega lendav tahke keha – meteoorkeha ehk meteoroid. Kui meteoorkeha lendab madalamal kui 60 km maapinnast, kujuneb ballistiline lööklaine, mis muundub helilaineks. Helilaine meieni jõudes kuuleme pauku.

Ja nüüd asja juurde. Minu üleskutsele Meie Maas vastas 15 pealtnägijat. Küsitluse käigus lisandus veel samapalju. Boliidi lennutee punkte sai määrata 18 kohast. Loomulikult on saadud näidud üsna vigased. Vaatlustulemused on sõna otseses mõttes ühekülgsed. Nimelt, boliidi lennuteed nähti eranditult vaid lõuna suunast. Põhja- ja Ida-Saaremaa ning ilmselt ka Hiiumaa olid paksu pilvkatte all. Kõige põhjapoolsem ja lähim koht boliidi lennutee projektsioonile maapinnal oli Aula-Vintri. Seal silmas nähtust maamõõtja Agur Liiv. Tema andmetel oli boliidi lennutee püstjoonest veel umbes 30° võrra kaldu põhja poole. Üllatavalt hea kooskõla boliidi kustumispunkti nurkkõrguse kohta sai Kuressaarest, kus viis vaatlejat andsid selleks 15°. Seda võimaldas piiratud vaateväli ja palju orientiire ehitiste näol.

Kõikide pealtnägijate arvates kuuldi pauku umbes 1-2 minutit pärast boliidi lendu. Esimene umbmäärane kokkuvõte boliidi lennutee kohta on järgmine.

Boliid lendas Eikla ja Leisi vahelt suunaga idakagust lääneloodesse ja kustus umbes 15 km läbimõõduga mereala kohal. Selle mereala keskosa jääb Vilsandist 35 km kaugusele loode suunas. Boliidi kustumise kõrgus maapinnast oleks sellisel juhul 20 km. See on parimas kooskõlas minu käsutuses olevate andmetega. Üldse võimaldavad vaatlusandmed kustumiskõrgust nihutada 15-25 km vahemikus. 10 km kõrgus, mis nihutaks ala Vilsandile lähemale, on osa vaatlustega vastuolus.

Järgnevalt püüan teha teist umbmäärast kokkuvõtet meteoorkeha enda kohta. Et kas merre sulpsatasid ka meteoriidid?

Boliidi kirjeldused on üsnagi erinevad, sõltuvalt sellest, mida keegi nende sekundite jooksul jõudis tähele panna.

Boliidi lend oli kiire. Vaatlustest tuletatud kiiruseks 15-20 km/sek. Seda toetab ka boliidi pea värvus – keevitusleek, valge, elektrisinine, mõned märkasid ka oranžikat tooni.

Teekonna lõpuosas meteoorkeha ilmselt lagunes intensiivselt. Kustumisel märgati sädemeid. Silvi ja Anni Filippov on lõppmomenti võrrelnud äraõitsenud võilillega. Boliidist mahajäänud valge jäljerida muutus kiiresti tombuliseks ja hajus enamjaolt 10-15 minuti jooksul.

Kõiki kirjeldusi kokku pannes meenusid mulle fotod leoniidide meteoorivoolu boliididest paar aastat tagasi. Neid saadi mitmel pool üle ilma, sealhulgas ka Leo Katugini poolt oma tähetornist Laimjala lähistel. Kaldun arvama, et antud meteoorkeha võis pärineda mingi komeedi tuuma küljest, kuid ei ole seotud leoniidide “tähesajuga”, mida ootasime päev varem. Samuti kaldun arvama, et merre ei pudenenud midagi olulist peale läbisulanud tolmuterade.

Aga mine tea. Päris tõde “teab” antud hetkel vaid SUUR LOODUS ise. Boliit lendas 20. novembri hommikul kell 10.28.

See on minupoolne aruanne teile, pealtnägijad ja pealtkuuljad, teie poolt minu kasutada antud vaatlusmuljete põhjal. Tänan kõiki. Vabandan nende vaatlejate ees, keda ma ei jõudnud kohata ning loodan teiega kohtuda lähitulevikus. Palun, ärge vahepeal nähtut-kuuldut unustage, pange kohe kirja.

Aga see pole veel kõik. 21. novembri öösel ja hommikul nähti Saaremaalt veel kahte boliidi. Kella 3.30-3.45 vahel nägi Andi Kirss koos kaassõitjatega autoaknast Reeküla sirgel Valjala poole sõites oranžikas-punakat pika sabalondiga boliidi. See lendas paremal pool maanteed väga aeglaselt, umbes 10 sek, väikesenurga all silmapiiri suhtes ja oli kuust heledam. Aeglase lennu tõttu võis selle boliidi tekitada ka mõni tehiskaaslase mutikas.

Teine boliid kihutas umbes lõunast põhja poole kella 7.30 paiku Leisi kandis. Seda märkas tööle minnes Janek Humal. Telefonijutu põhjal Janekiga, kaldun arvama, et seekord oli tegu leoniidide meteoorivoolu killukesega.
 
  Ülo Kestlane, meteoriidivana Meie Maa 12-12-2002  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» Autoga teelt välja sõitnud noormees hukkus
» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1644 Veebimajutus: www.eq.ee