|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Saarte naised tegid saartele ringi peale
|
|
|
|
|
 |
|
 |
Pühalepa naised on just ette astumas... HARDA ROOSNA |
 |
10.-11. augustil kogunesid saarte maanaised seitsmendale Saarte Maanaiste Päevadele Prangli saarele. Ligikaudu 115 naist Hiiumaalt, Saaremaalt, Vormsist ja Muhust sõitsid postipaat Helgel Prangli saarele nõu ja pidu pidama. Hiiumaad esindasid Pranglil Pühalepa Naistekoda, Mõisa Prouad ja Eesti Maanaiste Seltsi liikmed Kõpust – kokku ligi kolmkümmend hiidlast.
Saarte Maanaiste Päevade ühe eestvedaja Laine Tarvise sõnul sai seitsmendate päevadega kõlbulikele saartele ring peale tehtud ja minnakse uuele ringile. Saaremaa isetegevuslased on käinud välja mõtte, et järgmised Saarte Maanaiste Päevad võiksidki toimuda Mustjala pulmadena, kus külalisi tuleks kokku kõikidelt saartelt ja pulmakinkideks oleksid valitud folklooripalad.
Naistele aru andma oli kutsutud Aarne Veedla regionaalministri büroost. Veedla rääkis riigi toetustest saartele ning tõdes, et paljud seadused, mis mõõdavad ühe mõõduga kõiki omavalitsusi, ei sobi saartele.
Saared vajavad oma seadust
Lahenduseks paljudele probleemidele peeti saarte seadust, mida paraku menetletakse juba 1993.aastast peale ja mis ikka veel vastu võtmata. Lähiajal läheb saarte seadus taas Riigikokku vastuvõtmise ringile, kuid pole veel kindel, et seadus selgi korral vastu võetakse. Põhjuseks on asjaolu, et seadusel ei ole valitsuse toetust. Seadust ei toeta ka justiitsministeerium, väites, et seadus peab olema kõigi jaoks ühesugune, ütles Riigikogu liige Laine Tarvis. Tarvis avaldas lootust, et seadus siiski seekord vastu võetakse, kuna valimised on väga lähedal.
Eeltööd on tehtud regionaalarengu seaduse koostamiseks. Juba sügisel võetakse kokku maakondade esindajad regionaalarengu seaduse projekti aruteluks, rääkis Veedla varuvariandist juhuks, kui saarte seadus vastu võtmata jääb.
Kaugtöö tooks noori ja edukaid saarele
Internetipõhiste õppelahenduste looja Mihkel Pilv pakkus saarte probleemide lahendusena kvaliteetset internetiühendust. See tooks saartele elama turvalist elukeskkonda otsivad perekonnad, kes saaksid tööd teha internetis, oli Pilv veendunud.
Kolmas kirjaoskus tuleb ära õppida
Anne Lindma Siseministeeriumi Regionaalarengu osakonnast arvas, et kõigile väikesaare elanikele tuleks anda mingi eriline preemia selle eest, et nad saarel elavad. Lindma tutvustas programme, mis toetavad saarte ja väikesaarte arengut ning innustas projektikirjutamist õppima. Üllatusliku näitena tõi Lindma esile, et pärast seda, kui Saarte Programmil kaotati tähtajad, ei laeku suvel enam projekte.
Päeva teisel poolel toimus aardejaht Prangli moodi – Pranglil olevat kunagi mereröövlid elanud, kelle kättesaamiseks süüdatud koguni saarel kasvav kuusemets. Kuusk enam kasvama ei hakanud ja nüüdseks on saare katnud männid. Kallist männimetsa kasvatakse tuulevarjuks ja kogu küte tuuakse mandrilt.
Poolteist tundi kestnud veoautoekskursioon viis vaatama Prangli kena valget puukirikut, auriku “Eestirand” hukkumiskohta ja 1924.aastal leitud maagaasi puurauku.
Õhtul olid naised koos Prangli rahvamajas ja tutvustasid vastastikku oma kodusaari. Pühalepa Naistekoda esitles valge mopipeaga Hiiumaa tüdrukuid, Mõisa Prouad tantsisid ja koos laulsime Hiiumaa laulu: Hiiumaa, kadakane karjamaa, Hiiumaa, päikseline saar… Pranglilased olid esinema kutsunud Operetta Scretta ja noorte talentide säravalt esitatud operetikatkete peale plaksutasid maanaised peopesad tuliseks.
|
|
|
 |
|
|
HARDA ROOSNA Hiiu Leht 13-08-2002 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|