www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=7329&kat=2
Riik kujundab mainet regionaalraha arvelt

Tõenäoliselt võetakse tuleval aastal Eesti maine kujundamiseks 40 miljonit krooni Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) eelarvest, mistõttu sihtasutuse kaudu rahastatavad regionaalabi programmid jäävad üsna kõhnukeseks.

“Mina seda kava küll heaks kiita ei saa, kuna 40 miljoni äravõtmine regionaalprogrammidest on väga suur summa,” lausus regionaalminister Toivo Asmer. Tema sõnul eraldati tänavu regionaalprogrammidele kokku 140 miljonit krooni ning neljandiku äravõtmine eelarvest mõjutaks eelkõige saarte ja tööstuse programmi.

Asmeri sõnul on oht, et valitsus nõustub 40 miljoni eraldamisega. “Ma siiski loodan, et nii ei lähe, sest regionaalprogrammid on väga tähtsad,” ütles ta.

Järgmise aasta veel kinnitamata riigieelarves on EASle planeeritud 225,9 miljonit krooni. Kuna EAS saab raha ka erastamistest, lisandub eelarvelisele summale 58 miljonit krooni raudtee erastamise raha. Kokku on EAS eelarve tuleval aastal ligi 284 miljonit.

Saarte programmi viie aasta raha

EAS alla kuulub näiteks regionaalarengu agentuur, Saarte programm, kohaliku omaalgatuse programm, Setumaa programm. EASi all on ka ettevõtluse arendamise tugisüsteem, mille kaudu toetatakse ettevõtluskeskusi. Samuti antakse EASi kaudu regionaalpoliitilisi laene.

“Saarte programmi ühe aasta eelarve on olnud kaheksa miljonit krooni, seega sisaldab mainekujundamise projekt Saarte programmi viie aasta raha,” ütles Riigikogu liige, keskerakondlane Laine Tarvis.

Tarvis kinnitas, et ei pea Eesti maine kujundamist regionaalraha arvelt õigeks. “Olen igati päri, et mainet tuleb kujundada, aga seda tuleb teha pikaajaliselt, mitte prauhti kampaania korras, liigsuure summa eest ja kuuldavasti on nõuandjana kaasatud ka üks välismaa firma,” lausus Riigikogu liige.

EAS juhataja Urmas Vahur ei eitanud võimalust, et 40 miljonit krooni projekti “Eesti tuntuks“ tarbeks võetakse EASi rahast.

“Minu meelest on see projekt Eesti riigi mõttes väga oluline, aga olen seda meelt, et 40 miljoni kroonine rahastamine peaks tulema väljastpoolt EAS-i eelarvet. Paraku oleme sellises seisus nagu oleme ja kui valitsuse poolt tehakse meile tungiv soovitus, et see raha tuleb EAS eelarvest, siis on see meile täitmiseks,” sõnas Urmas Vahur.

Asmer saaks vaidlustada

Küsimusele, kas regionaalminister Toivo Asmeri juhitaval EAS-i nõukogul on võimalik 40 miljoni krooni kärpimise otsust vaidlustada või summat vähendada, vastas Urmas Vahur: “Kindlasti on, sest tavaliselt esitan mina tegevusplaani ja eelarve ning nõukogu siis kinnitab või mitte ja annab täpsustavaid suuniseid. Samas arvan, et kui 40 miljonist hakata midagi maha võtma, siis on kahtlane, kas seda projekti on üldse mõtet käivitada. Olulisi kärpeid see summa välja ei kannata.”

Vahuri sõnul on tähtis, et 40 miljoni sisse on planeeritud konkreetsed tootmiskulud ja tulemuseks on materiaalsed asjad nagu trükised, videoklipid, mitte ei ole tegemist mingi müstilise märgi või brändi väljatöötamisega.

“EAS juhatajana ei ole ma raha eraldamise üle hirmsasti õnnelik, aga tegelikkus on tegelikkus ning teine võimalus on seda projekti siis üldse mitte teha,” selgitas Vahur.

Heli Salong, Oliver Rand (Eesti Päevaleht) Meie Maa 30-11-2001