www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=6665&kat=1
Jahikirg sunnib mehed metsa

Saaremaa jahimehed võivad suurulukite jahihooaja vältel lasta 270 põtra ja 130 hirve, kuid lihahimust rohkem surub mehi metsa iha väärtuslikke sarvede järgi.

Laimjala jahiseltsi liikmed panid neile eraldatud 14 põdraloast kaks pullilaskmise luba oksjonile ja need ostsid endale Vilmar Rei ja Maidu Vallik. Teatavasti on just Laimjala rendijahipiirkonnas jahimehed näinud Baltimaade ilusamate trofeesarvedega looma.

Varitsusjaht põtradele kestab juba 15. septembrist ja sellest ajast peale on nii Vallik kui Rei pidevalt just seda põtra otsimas käinud. Seni pole mehed teda näinud.

"Niipalju on sellest loomast räägitud ja 12-harulised sarved ka leitud, tahaks kindlasti sel hooajal seda trofeed endale," rääkis kolme- ja viieharulisi põdrasarvi omav Vilmar Rei. Enne hooaega nägi Rei kaheksaharuliste sarvedega põtra ja peab teda "trofeekuninga" järglaseks.

Keskkonnateenistuse jahindusspetsialist Jaan Ärmus teab, et Saaremaal on medaliloomi nähtud üsna palju, kuid neid ei taba lihtsalt nii, et lähed metsa ja lased maha. “Nii võib võtta vaid noore ja haige looma, elukogemustega pulli võib tabada vaid kogenud jahimees," mainis Ärmus.

Põdrajaht kestab 15. novembrini, hirvejaht 31. jaanuarini.

Orissaare jahimehi on ärevil hoidnud hirvepull, kes on liikunud ka Pärsama rendijahimaadel. "Tuli nagu pajupõõsas metsast korraks välja, küll olid vägevad sarved," meenutas tänavu suvel iludust märganud Raimu Aardam. Eelmisel pühapäeval sai Aardam "käe valgeks" põdralehma laskmisega.

Limiit suureneb

Põtrade küttimise limiiti on Saare maakonnas viimastel aastatel pidevalt suurendatud, nagu kogu Eestis.

Asjatundjad väidavad, et põtrade arvukuse kasvu on soodustanud suurenenud metsaraie: sellega suurenevat võsa näol põtrade söödabaas.

Seni on aga põtru kütitud keskmiselt 80 protsenti limiidist, kõige rohkem pulle ja kõige vähem vasikaid. Et põdrad on juba palju metsakahjustusi tekitanud, lubaksid teadlased Saare maakonnas ühel jahihooajal küttida juba 290 põtra.

Põhjus, miks limiiti täis ei lasta, seisab jahindusspetsialisti Jaan Ärmuse arvates selles, et algul jahimehed väga valivad loomi, mõistagi trofeede järgi. Ikka loodetakse ilusate sarvede peale.
Kaks aastat tagasi võtsid aga Saaremaa jahimehed suuna trofeeloomade kasvatamiseks, seda jahiturismi arendamiseks.

"Sanitaarlaskmist teeme nagunii, kuid 3–5 aastaseid pulle oleme vähem lasknud, vaid siis, kui loomal on väärarenguga sarved," selgitas Ärmus.

Spetsialistid ütlevad, et kui oktoobri lõpus külmaks läheb, ajab suur põdrapull sarved maha. Nii on põdrasarvi leidnud ka marjulised ja jahimehed võivad enne jahihooaja lõppu pika ninaga jääda.

Veljo Kuivjõgi Meie Maa 12-10-2001