www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=6661&kat=3
Talibani tõus ja aimatav hukk

Maailma kõige võimsamate õhujõudude rünnakuobjektiks langenud Talibani liikumine sai alguse Pakistani usukoolidest ja võttis 1996. aastal sõjast laastatud Afganstanis võimu.

Taliban on uhke oma saavutuste üle 1300-aastase islamisüsteemi rangeimal mudelil põhineva võimu kehtestamisel riigis, kus tähelepandava jõuna ilmuti välja alles 1994. aastal Kandaharis.

Endisi teoloogiatudengeid tervitati peaaegu päästjatena, kui nende mustades turbanites võitlejad 1996. aastal Kandaharist põhja poole tungisid ja Kabuli vallutasid. Välja kihutati modžaheedirühmitused, kelle verised tülid pealinna pärast olid Nõukogude Liidu loodud valitsuse kukutamise järel suure osa linnast hävitanud.

Taliban marssis linna pea ühegi lasuta ja ostis mitmel juhul modžaheedikomandörid lihtsalt ära. Raha tuli selleks Pakistani sõjaväeluurelt, kes soovis oma läänepiirile rahu.

Kabuli langemise mainekaimad ohvrid olid ekspresident Najibullah ja tema vend, kes tiriti välja ÜRO hoonest, kus nad olid neli aastat redutanud, peksti läbi ja poodi kesklinna laternaposti otsa.

Talibani vaimseks juhiks on eraldatust eelistav mulla Mohammad Omar, vaese afgaani põllumehe poeg, kes pole iial käinud kaugemal kui naaberriigis Pakistanis ja on kohtunud 44 eluaasta jooksul vaid kahe Lääne inimesega.

Sissisõjas Nõukogude vägedega silma kaotanud Omar keelas tüdrukutel hariduse saamise ja naistel töölkäimise. Televisioon ja elusate olendite pildistamine on samuti keelatud, sest islam ei tunnista pühapilte. Keelatud on ka muusika – saateta palvelaulud välja arvatud. Mehed ei tohi habet kärpida ja naised võivad avalikku paika ilmuda vaid pealaest jalatallani kaetuna. Šariaadiseadusi täidetakse rangelt – vargal lüüakse käsi otsast ja kõik hukkamised toimetatakse avalikult.

Kardetud usupolitsei, mis töötab vooruste edendamise ja pahede ennetamise ministeeriumi juhtimisel, patrullib linnatänavail, sunnib inimesi viis korda päevas palvustel käima ning seisab hea selle eest, et naised veresugulasest meessaatjata kodunt ei väljuks.

Talibani režiim on karm ja tõhus. Kuid Talibani religioosne kirg, piiratus ja rahvusvaheline eraldatus, kummastav ja kogenematu diplomaatia võivad islamiliikumisele saatuslikuks saada.

Afganistani majandus ja infrastruktuurid on varemetes. ÜRO hinnangul sõltub pärast 23 sõja- ja kolme põua-aastat 24 miljonist elanikust neljandik täielikult või osaliselt toiduabist.

Vähesed valitsused tahtsid tegemist teha Talibani režiimiga, kellele ÜRO kehtestas mullu sanktsioonid karistuseks terrorirünnakutes kahtlustatava bin Ladeni varjamise eest.

ÜRO tunnustab endiselt Talibani võimuletuleku hetkel presidendiametit pidanud ja nüüd opositsioonilist Põhjaliitu juhtiva Burhanuddin Rabbani valitsust. Afganistani koht Islamikonverentsi Organisatsioonis on tühi.

Talibani ainus diplomaatiline esindus on Pakistanis. Senised toetajad Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid katkestasid Talibaniga suhted, kui selgus, et islamiliikumine ei kavatse välja anda saudi miljonärterroristi Osama bin Ladenit, keda USA süüdistab 11. septembri terrorirünnakutes.

Kõik see ei ole aga heidutanud mulla Omari. Ta ei ilmuta vähimatki soovi bin Ladenit välja anda ning see võibki saada saatuslikuks nii talle kui Talibanile.

MM/BNS Meie Maa 12-10-2001