www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=6576&kat=1
Maakatastri juhataja Aalam eitab maa hindamise teinud kinnisvarafirma erapoolikust

Saare maakatastri juhataja Anu Aalam kinnitas Meie Maale, et korralise hindamise käigus ülikalliks hinnatud rannatsooni krundid on kavas kasutusotstarbe järgi siiski eristada. Aalam eitas hindamise läbi viinud kinnisvarafirma erapoolikust.

Anu Aalam, kas maade hindamise suhtes on tõstatunud protestid igal pool Eestis?

Huvitaval kombel muutus teema kuumaks ainult Saaremaal, kusjuures maade väärtused on põhjarannikul oluliselt suuremad ja probleemid samasugused. Paljudel juhtudel on selleks – kust võtta raha, et tasuda maamaksu. See on juba maksumäära kehtestamise küsimus, mis on kohalike omavalitsuste volikogude otsustada.

Kahtlemata mõjutab seda maksustamishind. Küsimus on seejuures proportsioonides – kui omavalitsuse eelarvesse laekub suurem summa rannikualadelt, peavad sisemaal elavad inimesed vähem maksma, sest maksumäära on, võrreldes varasemaga, võimalik alandada.

Miks Saaremaal rohkem protestitakse?

Minule tundub, et protestijateks on sageli inimesed, kes tegelikult ei ole kursis, mis praegu toimub ja mida avalikustatakse. See, mis praegu toimus, oli igale katastriüksusele turuväärtuse leidmine. See ei ole seotud maksujõulisuse ega mingite sotsiaalsete küsimustega, see oli ainult tehingute andmete põhjal turuväärtuse leidmine ja nende avalikustamine.

Kui Meie Maa paar päeva tagasi kirjutas, et tehingu andmed on piiratud hulgale inimestele kättesaadavad ja nagu AS Kinnisvaraekspert oleks saanud rohkem infot kui ükskõik milline kinnisvarafirma selle töö käigus, siis tegelikult see ei ole nii.
Tallinnas maa-ametis olev tehingute register on avalik ja teatud tasu eest on sealt võimalik igaühel saada väljavõtteid ja väljatrükke. Registris ei ole informatsiooni, mille avalikustamine on seadusega keelatud. See informatsioon on paljudele vajalik, sealjuures kasutavad seda ka kinnisvarafirmad.

Samas on selge, et kuivõrd seaduse järgi on maa maksustamishinna aluseks maa turuväärtus, siis seda väärtust saab leida ikkagi pädev inimene ehk siis kinnisvara hindamise alast koolitust saanud spetsialist. Sellest ka nende inimeste kasutamine käesoleva hindamise juures.

Millest te rääkisite neljapäeval Saaremaa maakorraldajatega?

Rääkisin ettepanekutest, mis on tehtud päevakorral oleva kuuma teema, maa maksustamishinna ja sellest tõstatunud probleemide leevendamiseks. Paljudest neist on juba juttu olnud, näiteks maamaksumäära alandamise võimalusest.

Eile (neljapäeval – toim) arutati ettepanekut, mille kohaselt saaks eristada mereäärsed atraktiivsemad maatükid vähematraktiivsetest. Kõrge väärtustasemega tehingute objektiks on paljudel juhtudel olnud atraktiivsed maatükid ning see on olnud seotud võimalusega sinna midagi ehitada.

Kuidas neil vahet tehakse?

Maakasutuse ja eesmärkide poolest. Oluline on sõeluda välja need maatükid, mis omavad puhkeotstarbelist väärtust, nendest, mis seda ei oma. Aluseks ongi võimalik võtta hoonestuse ja ka ehitusloa olemasolu rannikuäärses tsoonis. Sel juhul lähtutakse sellest, et puhkeotstarbeline ning seega väärtuslikum maatükk eeldab hoonestamist.

Nii et kui mutikesel on 10 hektarit rannaäärset maad, millel ei ole hoonestust, siis talt võetakse vähem maamaksu, kui sellelt inimeselt, kes on mereäärsele maale maja ehitanud?

Jah, kusjuures on selge, et kui ka seal pole hooneid, on selle maa väärtus siiski kõrgem, kui sisemaal asuval tavalisel rohumaal. Nii et mingi vahe siiski peab olema.

Milline on valdade hinnang maade hindamisele?

Enno Reis, Leisi valla maa-ameti juhataja:

Vald on maa hindamise protseduurist praktiliselt kõrvale jäetud, meie roll piirdus ainult pooletunnise vestlusega maa hindajaga. Jääb mulje, maa hindamine on läbi viidud pealiskaudselt ja kiirustades. Nii mõnigi asi on ebaloogiline ning sellisel kujul ei saa vallavalitsus maa hindamise tulemusi kooskõlastada, seega omapoolsed parandused vald igal juhul esitab.

Andres Sepp Meie Maa 06-10-2001