www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=6575&kat=1
Paneme tuule jälle enda heaks tööle

Saarlased on oma kodupaiga tuulerohkust aastasadu ära kasutanud tuuleveskite käitamiseks, paraku viimased aastakümned jahvatati siingi vilja elektri abil. Nüüd, kus elektrienergia hind peagi ulatub üle krooni kilovatist, on saarlased Eestis ühed esimesed tuuleenergia kasutuselevõtu propageerijad.

Tuuleenergia tootmist peavad ärimehed küllaltki heaks äriprojektiks, esimesed sooviavaldused Saaremaal laekusid seitse aastat tagasi. Hetkel võimaldab meie olemasolev elektrivõrk vastu võtta ainult kümnendiku soovijate elektrienergiast. Suurkontsern Eesti Energia on juba oma firmas loonud alternatiivenergia osakonna, kuigi taastuvenergia osatähtsus Eestis on praegu alla 8 %. Veel selle aasta detsembrikuus peaks aga parlamenti jõudma energiaturu seadus, mis ilmselt annab “rohelisele energiale” rohelise tee.

AS Eesti Energia juhatuse liikme Lembit Vali sõnul on firma kaks aastat tahtnud Tallinna külje alla Paljassaarde üles panna näidistuulikut, kuid seni pole linnavalitsuselt selleks maad saadud. Seni ainuke Eestis töötav elektrit tootev tuulik on Hiiumaal, Sõrves on tuulik küll püsti, kuid pole elektrivõrku ühendatud.

Möödunud neljapäeval arutasid Kuressaares asja energeetikaspetsialistid, tuuleenergia arendajad, omavalitsusjuhid ja keskkonnaspetsialistid. Üsnagi põhjalikult selgitasid energeetikud tuuleenergia tootmise võimalusi.

Võrk pole suurteks toodangumahtudeks valmis

Elektriliinide, eriti 110 kV liinide põhivõrk ei jookse mööda rannikujoont, kuhu oleks jälle kõige mõttekam võimsamate tuulegeneraatorite elektrienergiat üle kanda. Suurde Väina oleks vaja uut 110 kilovoldist elektriliini, mille maksumus on 90 miljonit krooni. Kui seda ei tehta, suudavad Võiküla ja Tusti alajaamad Saare-ja Hiiumaalt kokku vastu võtta vaid 9,5 megavatti võimsust.
Saaremaa vajadus on energeetikaspetsialist Lembit Meistersoni andmetel talvel 37, suvel 14 megavatti.

Tuuleenergia on TTÜ dotsendi Peeter Raesaare hinnangul halva kvaliteediga, seda just kõikuvate parameetrite pärast. Nende vastu tuleks suunatud voolukaitsmed paigaldada, mis maksavad kopsaka summa raha.

Eesti Energia standard piirab ka aegunud tehnoloogia riiki sissetoomist. Need ja veel paljud tehnilised küsimused ootavad lahendusi, sest Saare Maavalitsuse ametnike mõttemall on jõudnud tasemele, et tuuleenergia tootmisega tuleb alustada.

Saaremaa tuul võiks toota kogu Eesti elektri

Kuigi maakonna kümne valla tsoneeringute põhjal on neis viis protsenti selliseid alasid, kus tuule kiirus on piisav, 6,5-9 meetrit sekundis, annab see kokku 126 ruutkilomeetrit. Eesti Põllumajandusülikooli laborijuhataja Valdur Tiidu uuringutel piisaks kogu Eestile, kui oleks 150-200 ruutkilomeetrit selliseid maid.

Kunagise majandusministri Jaak Leimanni juhitud taastuvenergia komisjon jõudis järeldusele, et tuuleenergia kasutuselevõtt on raske seetõttu, et on paljudele inimestele võõras asi. Üldine arusaam on, et on hirmkallis ja teda ei ole pidevalt. Väitele, et tuuleenergiat peab tootma ja tarbima üheaegselt, sest ei saa toota lattu, on teadlased leidnud lahenduse.

"Me võime osa tuulikute poolt toodetud elektrienergiast elektrolüüseri abil kasutada vesiniku ja hapniku tootmiseks," selgitas Valdur Tiit. "Vesinikku omakorda saab kasutada mootorikütusena ja kütuseelementides, et uuesti tagasi saada elektrienergiat sel ajal, kui tuult on vähe."

Saksamaal lisandub päevas 4 megavatti tuulegeneraatorite võimsust

"Ega ilmaasjata alternatiivenergia kasutuselevõtt maailmas nii tohutus tempos ei arene, kõik tahavad oma järeltulijatele kindlustada mõistliku elu," arvas Valdur Tiit. "Olen lugenud artiklit, kus on nimetatud, et Saksamaa peab 50 aasta pärast minema täielikult üle taastuvate energiaallikate kasutusele. Seal püstitatakse 4000 kW tuulegeneraatorite võimsusi päevas, meie unistus on, et me näiteks Saaremaal saaksime sama võimsuse aastas üles. Mõned küll ütlevad, et see on täiesti ebanormaalne. Aga kui palju on maailmas asju, mis esimesel hetkel tunduvad ebareaalsetena, ometi saavad teoks," arvas Tiit.

Kuressaare täielikult taastuvenergia kasutamisele

Eelmisel aastal tegi Valdur Tiit koos ühe Saksa kolleegiga Tartu teaduskonverentsil TEUK selleteemalise ettekande. "Esimesel hetkel tundub ka see kallis ja ebareaalne, aga kui lähemalt vaadata, siis polegi väga hull," selgitas Tiit. "Tahaks loota, et see tänavu talvel saab ka saarlaste poolt teatud organisatsioonilise vormistuse, et ühest küljest keerulisi, teisalt vajalikke küsimusi hakata arutama."

Paarkümmend ruutkilomeetrit põllumaad on selle projekti puhul vaja võtta rapsi kasvatamiseks, suvel saab sooja vee tootmiseks kasutada päikeseenergiat, need kõik täiendavad tuuleenergiat. "Mulle tundub, et see on ainus võimalik idee, sest inimkond ei saa eksisteerida praeguste ressursside poolest rohkem kui sada või paarsada aastat. Taastamatud ressursid lõpevad, nafta puhul kirjutatakse, et pidurdamatu toodangu langus algab 15-20 aasta pärast."

Tuul on üks suurtest võimalustest

Tartu Ülikooli geograafiainstituudi teaduri Ain Kulli hinnangul tuleks tuuleturbiinid mööda Eesti rannikujoont laiali hajutada, siis on energiatoodangus kõikumine väiksem. "Tuulikute püstitamisega ülepea kiirustada ei tasu, on oht, et annab hiljem kehvema tulemuse ja maksab kurjalt kätte," selgitas ta Meie Maale.
Lisas aga kohe juurde, et juba täna tuleb nende probleemidega tõsiselt tegeleda, see on Eesti teaduseinimestele jõukohane.

Valdur Tiit tõi hiigelnumbritega hirmutamiste kohta sellise näite. "Eestis on ümmarguselt 500 000 sõiduautot. Kui me taandame selle maksumusele ühe inimese kohta, siis me näeme, et Eestile on täiesti jõukohane ehitada aastakümnete jooksul omale uus energiasüsteem. Me lihtsalt ei pääse sellest mööda."

Infopäeva lõpetuseks julgustas Saare Maavalitsuse majandusosakonna juhataja Hans Teiv kuulajaid: kui käsil on mitu miljardit krooni maksev püsiühenduse projekt, ei hirmuta saarlasi taganttõukamast mõnesaja miljoniline energeetikaprojekt.

Viis tsooni

Tuuleenergeetika alane tsoneering on praeguseks tehtud kümnes Saaremaa vallas (Pöidel, Orissaares, Kihelkonnal, Torgus, Lümandas, Laimjalas, Leisis, Muhus, Ruhnus, Salmel).

Piirangutest hõlmamata alad on tuuleturbiinide paigutamiseks keskkonna- ja sotsiaalsete konfliktide puudumise tõttu sobivaimad. Nende puhul võib arendustegevuse puhul eeldada teiste piirkondadega võrreldes oluliselt kiiremat protsessi kulgu nii detailplaneeringu kui keskkonnamõjude hindamise koostamisel ning ehitusloa väljastamisel.

Majanduslikult tasuvuselt on aga piiranguteta alad erineva väärtusega, sõltudes eeskätt tuuletingimustest ja elektrivõrguga liitumispunkti lähedusest. Suure keskmise tuule kiiruse tõttu on Saaremaa läänerannikul otstarbekas kasutada suure võimsusega tuuleturbiine. Suure võimsusega tuulikute kasutamisega hoitakse kokku piiranguteta maa-alade pinda toodetava energia hulga kohta. Väiksema vajaliku tuulikute arvu tõttu kahaneb ka visuaalne reostus ning suurema torni kõrguse ning väiksema tiheduse tõttu avaldatakse lindudele vähem kahjulikku mõju.

A – Välistav tsoon. Turbiinide paigaldamiseks seadusandlikel põhjustel välistatud alad (elamumaa, kalmistud jne.)
B – Keeluala. Näit. kaitsealad
C – Piirangualad. võimalike sotsiaalsete konfliktide alad, millel puudub piiranguteks õiguslik alus, kuid kus tuuleenergeetika rakendamine võib põhjustada olulist avalikku vastuseisu
D – Ebasobivad alad. Metsad, soomassivid, siseveekogud jne.
E – Piiranguteta alad. Olulisi tuuleenergeetika arendamist takistavaid tegureid ei ole.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Raimond Jõearu:

Kehtestatud üldplaneering on üheks peamiseks omavalitsuse arengut suunavaks dokumendiks. Riigi, omavalitsuste ja kodanike suhteid planeeringute koostamisel reguleerib planeerimis – ja ehitusseadus. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusala korraldamine oma territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seaduse kohaselt on just üldplaneeringu põhiülesannete hulgas omavalitsuse territooriumi funktsionaalne tsoneerimine ja peamiste tehnovõrkude, trasside ning tehnorajatiste asukoha määramine.

Tänaseks on Saare maakonnas kehtivad üldplaneeringud kahel vallal ja linnal. Seega omavalitsuses üldjuhul puudub ühiskondlik kokkulepe kuhu ja millistel tingimustel võiks tuulegeneraatoreid paigaldada. Maakonnaplaneeringu üldistusaste tavaliselt ei võimalda anda lõplikku hinnangut konkreetse tuulepargi asukohavalikule. Omavalitsuste mahajäämus üldplaneeringute menetlemisel hakkab kujunema oluliseks takistuseks investeerijatele.
Omavalitsuste abistamiseks jätkame maakonnaplaneeringu täiendamist energeetika teemaplaneeringu koostamise kaudu. Teemaplaneeringu üheks alusdokumendiks on Saare Maavalitsuse tellimisel sellel kevadel valminud “Saaremaa energiakasutuse strateegia ja tegevuskava aastani 2015”, koostaja AS Estivo. Koostöös Biosfääri Kaitseala spetsialistide ja Tartu Ülikooli teadlastega on tänaseks valminud tuuleenergia tootmiseks sobivate alade määratlemine kümne valla osas.

Mida arvate tuuleenergia kasutamisvõimalustest?

Ruhnu vallavanem Kaarel Lauk:

Infopäeva arutelu andis tarkust juurde. Ruhnu jaoks aga tähendaks tuulegeneraatorite ülespanek kahe otsaga lugu. Praegu töötab meil diiselelektrijaam. Tuulepargi ülespanek tähendaks juba tööhõivele midagi. Mina isiklikult olen tuuleenergia rakendamise poolt.

Urve Saar, keskkonnateenistuse spetsialist:

See on looduslike tingimuste ja võimaluste poolest ühe alternatiivse energiaallika ärakasutamine. Tänu biosfääri kaitseala ja Saare maavalitsuse koostööle on selles suunas asjad edasi liikunud. Tuleb vaid õiged kohad üles leida, kuhu agregaadid sobiksid.

Biosfääri Kaitseala juht Mart Hermann:

Tänu meie korrastatud andmebaasile on võimalik sünteesida vabad ja väikeste piirangutega territooriumid. Kümne valla asjad on päris roosilised. Põhimõtteliselt on vabu territooriume piisavalt. Nagu siin kuulsime, võiks Saaremaa vaba territoorium katta kogu Eesti Energia vajaduse.
Eeldused tuuleenergia kasutuselevõtuks on Saaremaal head. Kui ka ülejäänud viie valla kohta tsoneering tellitakse, avardab see võimalusi veelgi. Meie oleme tööks valmis. Eesti Energia on pidanud selliseid tsoneeringuid ja ettevalmistavaid töid igati õigeks. Näidised on olemas. Sellist metoodikat saaks kasutada üle Eesti igal pool, kus asi on aktuaalne.

Salme vallavanem Kalmer Poopuu:

Tehnilised lahendused on võimalikud. Võib-olla kerkivad siin esile rohkem emotsionaalsed probleemid. Kuna Sõrve on turismipiirkond, siis suured tehnilised rajatised sinna hästi ei sobi. Piiranguid arvestades on väga raske leida tuuleparkide jaoks õiget asukohta, mis kõiki rahuldaks. Kuigi, jah, me siin kuulsime, et Rootsi saarte talumehed on andnud oma maid tuuleturbiinide alla. Saarlastel võtab selliest arusaamine ilmselt palju aega.

Veljo Kuivjõgi, Aare Laine Meie Maa 06-10-2001