www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=6473&kat=5
Kärdla Linnasoojus nõuab soojuse 15% hinnatõusu

Kärdla Linnasoojus pöördus linna volikogu poole informatsiooniga, et nende majandusaasta kahjum oli ligikaudu 400 tuhat krooni ning sellest tulenevalt nõuavad omanikud soojahinna tõstmist ja alates 1. oktoobrist kahjumiga soojatootmise lõpetamist.

Arvestuse kohaselt oleks vajalik 15% hinnatõus. Uue hinnakujundamise põhimõtete kohaselt koosneks hind püsitasust ja energiakulust. Püsitasu osakaal oleks 30% ja energiakulu 70% hinnast. Sel juhul arvestataks püsitasu hinnaks 20.35 korteri ruutmeetrilt ja energiahinnaks 292 krooni MWh (megavatttunnilt). Maksimaalne hinnatõus kui eelpoolnimetatud paketti ei rakendata oleks 438 krooni MWh.

Kärdla Linnasoojuse ajaloost

Rinno Lige meenutas lühidalt Kärdla soojusettevõtte ajalugu: “Kunagi kuulus ettevõte Kärdla Soojus sada protsenti Kärdla linnale. Linna omandis olles tootis ta mitmeid aastaid järjest kahjumit ja jõudis sisuliselt pankrotini.

1999.aastal otsustati läbi viia aktsiaemissioon ettevõtte päästmiseks, see õnnestus ning aktsiad omandas AS Servikol. Aktsiate emissiooni otsuse tegi eelmine Kärdla linna volikogu oma perioodi lõpus. Kärdla linnale jäi pärast tehingut vähemusosalus. Eelmisel aasta sügisel otsustas linn müüa ka viimased aktsiad ning nüüd kuulub ettevõtte tervikuna AS Servikolile ning on eraomanduses. Vähemusaktsiad oleksid tähendanud vähemust nii nõukogus kui juhatuses ja reaalselt ei oleks see enam olukorda muutnud.

Käibevahendite saamiseks ettevõte liisis oma vara (trassid, katlamajad) liisingettevõttele ja liisib praegu neid tagasi, sisuliselt on tegemist oma vara pantimisega. Tänu sellisele skeemile õnnestus üldse see ettevõte pankrotist päästa. Sel ajal kui toimus erastamisprotseduur aktsiaemissiooni kaudu, oli tõesti jutt ehk suusõnaline kokkulepe, mida ei suudetud kirjalikult fikseerida, et sama hind võiks püsida vähemalt paar aastat.”

Puiduhakke hinnatõus ja klientidevähesus

Mart Kaups: ”Linn võib jäädagi hinnatõusus vastu võitlema ja vähem kui paari aasta pärast peab ettevõte lihtsalt uksed kinni panema, sest ta ei saa lihtsalt majandada kui ettevõte on jätkuvalt kahjumis.

Kõigile on selge, et hinnatõusud on ebameeldivad asjad, aga me ei saa hinnatõusust teha poliitilist küsimust, kui ta seda ei ole. Kusjuures kokkulepitud hind 365 krooni MWh on püsinud sellisena juba 1996.aastast. Ainuke asi, mis muutus eelmisest aastast, oli riiklikult kehtestatud soojaenergia käibemaksustamine (5%) ja see ettevõtte kasumit-kahjumit ei mõjutanud, lisas ainult tarbijale täiendavat kulu.”

Lige: “Põhjendusi, miks Kärdla Linnasoojus tahab soojuse hinda tõsta, on kaks: esiteks küttemahu ehk klientide arvu vähenemine ja teiseks kütte (puiduhakke) hinnatõus.”

Kaups: ”Samas on püsikulud: töötasud, liisingumaksed, pumpamised ja need on kõik kindlad kulud ega sõltu tarbijate arvust. Kärdla Linnasoojus on teinud arvutusi ja leidnud, et kui varasemad ärakukkunud soojatarbijad oleksid täie tarbimisega taga, oleks ettevõte eelmise aasta lõpetanud 400-500 tuhandese kasumiga ning poleks olnud mingit põhjust hinda tõsta. Samas lubavad majad-ühistud ise väga kergekäeliselt ühel inimesel või korteril lülitada küte välja, aga samas kogu maja kütte hinda tervikuna iga selline äraminek tõstab. Mida väiksemaks müügi kogus läheb, seda kallimaks ühik muutub, sest trassikulud, -kaod on kõik täpselt samad olenemata klientide arvust ja lõpuks ei ole neid kusagile panna. Kõrgessaares lõppes selline protsess soojusettevõtte likvideerimisega. “

Kaups: “Kas hinnatõus ei või põhjustada veel suurema hulga tarbijate tagant ära minekut? See on suurel määral ettevõtja enda risk ja seda peab ta ise arvestama, kuna kahtlemata pole talle kasulik kui tarbijad ära lähevad.”

Lige: “Sellepärast ongi ettevõte välja pakkunud kaks võimalust: kui uus hind oleks 438 krooni MWh, siis püsitasu rakendamisel tuleks näidisarvutuste põhjal hind kliendile kuni 10% soodsam (394.20?). Siit selgub ka, et mida rohkem kortereid küttesüsteemi lülitatud on, seda odavam kogu majale. See peaks motiveerima korteriomanikke jääma keskküttele või ka tagasi lülituma. Mida rohkem kliente tagasi tuleb, seda paremini õnnestub hinnatõusus vältida.”

Võrreldes teiste energiakandjatega on Kärdla Linnasoojuse megavatt odavaim – linnavolikogu sekkub siiski hinnakujundusprotsessi

Kaups: “Elektri hinna tõus on juba peaaegu krooni ligidal. Kui võtta megavati peale võrdlus, siis elektri hind on 950 krooni megavatt ja Kärdla Linnasoojuse megavati hind oli siiani 365 krooni ja maksimaalne hind, mida ta küsib, on 438 krooni. Võrdluseks võiks tuua ahjukütteõliga kütmisel on megavati hind kusagil 700-750 krooni. Tegelikult on see hind nendest energiakandjatest kõige odavam. Kõige odavam on muidugi see, kui tassid puud süles tuppa ja kütad ahju.”

Arutelu tulemusel otsustas Kärdla Linnavolikogu kasutada Konkurentsiseadusest tulenevat võimalust sekkuda soojusenergia hinnakujundusprotsessi ning töötada 1.novembriks 2001 välja soojusenergia hinna reguleerimise korra ning tegi AS Kärdla Linnasoojus ettepaneku rakendada soojusenergia uut hinda 1.jaanuarist 2002.aastast.

Harda Roosna Hiiu Leht 28-09-2001