www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=6114&kat=516.-19. augustil olid 56 Vabariigi presidendi ajaloomälestuste kogumise võistluse parimat kirjutajat ja 14 õpetajat igast maakonnast Soomes preemiareisil. Hiiumaalt sõitsid sinna Kärdla Keskkooli õpilased Kristina Lilleõis (VI kl.), Elisa Valdmann (VIII kl.) ja Sven Kõllamets (XI kl.) ning õpetaja Tiiu Heldema. Eestipoolsed reisikorraldajad olid Erki Holmberg ja Liisa Ojaveer, Soomest kaardiväe jäägrirügemendi kapten Marko Maaluoto.
Heureka
Selle huvitava ja sisutiheda reisi käigus külastasime kolmel päeval mitmeid huvitavaid kohti. Ringsõidul Helsingis nägime linna vaatamisväärsusi ning riikide konsulaadi- ja saatkonnahooneid. Vaskivuori Keskkoolis Vantaas oli meie auks väike kontsert (tervitussõnad, laulud, tantsud), mille järel meile jagati ka CD-d õpilaste lauldud lauludega ja tutvustati gruppidesse jaotatult koolimaja: klasse, bändide prooviruumi, arvutiklassi, õpilaste ja õpetajate puhketubasid. Tehniliselt olid sealsed ruumid paremini sisustatud. Heureka (kreeka k “olen leidnud”, rõõmuhüüatus mingi avastuse või äkki tärganud hea mõtte puhul; tuntud seoses Archimedesega) teaduskeskusest näidati meile filmi kullast ja kullapalavikust nii, et tundus, nagu oleksid selle sees, siis võisime tutvuda keskuse harivate ja naljakate väljapanekutega ning neid ka ise proovida. Randmepaelaga saime kolme tunni jooksul vaadata ja külastada kõiki Linnanmäki lõbustuspargi atraktsioone. Paljude lemmikuks oli veepealne atraktsioon.
Soomepoiste radadel
Reisi põhiosa oli aga seotud Soome sõjaväe ja vabadussõjaga (soomepoisid) – külastasime mitmeid sõjaväe objekte ja haudu ning osalesime mälestustseremooniatel.
Nägime erinevaid sõjaväekoole Suomenlinnas, Santanhaminas ja Uttis ning nende garnisone, kus tavaliselt ööbivad nendes sõdurid, kuid sel nädalavahetusel ööbisime meie.
Uttis räägiti meile koha ajaloost, näidati videot kooli võimalustest ja seal õpetatavast. Väljas tutvustati meile sõjaväemasinaid, mida võisime ka seest ja väljast uurida, seejärel saime tutvuda langevarjurite koolitusega Uttis – pärast näidishüppeid võisid soovijad ka ise 10 meetri kõrgusest treeninghüppetornist alla hüpata
Esimesel päeval käisime Hietaniemi kangelaskalmistul C. G. E. Mannerheimi – ülemjuhataja soome vabadussõjas ning soome esimene president – hauale pärgi panemas.
Soomepoiste – eestlastest vabatahtlike rügemendi sõdurid, kes selles sõjas 1944. aastal võitlesid “Soome vabaduse ja Eesti au eest.” – auks on Luumäele püstitatud mälestusmärk, mille 10. aastapäeva tähistamisest meiegi järgmisel päeval osa võtsime.
Presidendi muuseumis
Seejärel oli meil võimalus näha ja kuulda ka Salpalinja kaitseliinist ning tutvuda president P. E. Svinhufvudi kodumuuseumiga Kotkaniemes, mida peavad presidendi pojapoeg ja tema abikaasa (ta on kohtunud president Pätsiga, ka presidentide lapselapsed on kohtunud). Enne presidendiks saamist, kui Soome sai venelastelt Suomenlinna tagasi, oli Svinhufvud senati esimees ja peaminister.
Järgmisel, kolmandal päeval oli meil võimalus pärg panna ja osaleda ka sõjas langenud soomepoiste mälestustseremoonial Malmi kalmistul.
Tseremooniatel, kus osales ka soome ning eesti veterane (soomepoisse), peetud kõnedes väljendati heameelt Soome ja Eesti vabaduse üle ning tänati Jumalat ning soomepoisse nende panuse eest selles võitluses.
Eestlastele sooviti õnne 10 aasta möödumise puhul taasiseseisvumisest ning rõhutati koostöö ja minevikuvigadest õppimise ning vabaduse kaitsmise vajadust.
Suomenlinnas
Helsingi lähedal olevas Suomenlinnas käisime kaks korda. – reisi esimesel ja viimasel päeval. Esimesel korral sõitsime sinna praamiga ning õhtul oli meil õnn osa saada ilutulestikuvõistluse vaatemängulistest valgussähvatustest. Teisel korral viidi meid Suomenlinna ja sealt pärast otse Helsingi sadamasse mereväepaatidega, mis pani reisile meeldiva punkti.
Meile tehti Suomenlinnas väike ekskursioon, nägime vana laevaehitusplatsi koos väikese etendusega, mille lõpetas kahuripauk, lisaks vaatasime kinofilmi Suomenlinna ajaloost – ehitamisest ja vallutamistest. Kõrvaklappidega võis filmile juurde kuulata soome-, rootsi-, inglise-, vene-, hiina- jm. keelset juttu.
Selle meeldejääva reisi, mis andis meile võimaluse näha palju huvitavat ja külastada kohti, mida just väga tihti külastada ei saa, eest tahaksime tänada Eesti Vabariigi Presidenti, Vabariigi Presidendi Kantseleid, Eesti Suursaatkonda, sõjaväelasi Soomest ja kõiki teisi, kes selle reisi võimalikuks tegid.
Kiiresti, aga hästi – nii on kogu see võistlus, mis algas Presidendi üleskutse ja lõpeb septembris Presidendi vastuvõtuga Kadriorus. Presidendi grupp —selline ühine nimetus oli kirjas laeva tagasisõidupiletitel.
Sven Kõllamets Hiiu Leht 30-08-2001