www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=5932&kat=3"Praegune NATO-Vene ühisnõukogu ei saa jääda NATO ja Venemaa suhetes viimaseks sõnaks. Pikemas ajaloolises dimensioonis ei saa välistada Venemaa liitumist NATO-ga," kinnitas Saksa liidukantsler Gerhard Schröder, tervitades USA rahvusliku julgeoleku nõuniku Condoleezza Rice'i ettepanekut, mille kohaselt Venemaa võiks tulevikus NATO liikmeks saada.
"USA julgeolekunõuniku Condoleezza Rice'i äärmiselt huvitav seisukoht pälvis minu tähelepanu. Ta on Ameerikas öelnud, et Venemaa võiks kunagi NATO liikmeks saada," ütles Schröder intervjuus ajakirjale Stern. "Ma oletan, et ta on selles küsimuses konsulteerinud president Bushiga ja suhtun sellesse väga tõsiselt. Minu meelest on Frau Rice'i idee äärmiselt julge."
Venemaa võib teoreetiliselt saada NATO liikmeks lähima 10 aasta jooksul, ent ei ole selleks praegu valmis, teatas neljapäeval anonüümseks jääda soovinud Lääne diplomaat, kelle sõnul on NATO avatud kõigile alliansi väärtusi ja vastutustunnet jagvatele Euroopa demokraatiatele.
Venemaa on samuti potentsiaalne liikmesriik, kui ta soovib astuda selles suunas, ütles diplomaat, lisades, et samas on praegu vaja otsida võimalusi mitmekülgse reaalse partnerluse arendamiseks, et koostöös vastata 21. sajandi väljakutsetele ja ohtudele. Praegu pole sellist koostööd Venemaa ja NATO vahel mitmetes olulistes valdkondades, sealhulgas ühises sõjalises planeerimises, sõjaliste õppuste läbiviimisel ning raketitõrjesüsteemi vallas.
Diplomaadi arvates peaksid raketitõrjealast koostööd tegema mitte ainult USA ja Venemaa, vaid ka NATO ja Venemaa. "Partnerluse arendamine on evolutsiooniprotsess ning on täiesti võimalik, et tulevikus saab ka Venemaast alliansi täieõiguslik liige," arvas diplomaat. Ta ei osanud nimetada konkreetseid tähtaegu, kuid ei välistanud Venemaa astumist NATO-sse lähima 10 aasta jooksul.
Venemaa jääb NATO ittalaienemise küsimuses printsipiaalselt eitavale seisukohale, kinnitas Vene kaitseminister Sergei Ivanov teisipäeval Peterburis enne kohtumist Saksa kaitseministri Rudolf Scharpingiga.
Ivanov toonitas, et Venemaa tunneb NATO itta laienemise osas kartusi ning see on seotud sellega, et Venemaa juhtkond ei suuda oma rahvale selgitada, "miks külme sõja lõppedes ning teiste sõjaliste blokkide puudumise olukorras jätkab üks neist laienemist".
Samas avaldas Ivanov arvamust, et "lõppude lõpuks ei pruugi asi olla mitte niivõrd NATO-s, kuivõrd selles, et globaalse sõjalise vastuseisu tingimustes näeb Venemaa mõnedes riikides, sealhulgas NATO liikmetes püüet julgeolekut mitmeks liigiks jagada".
NATO laienemine pole suunatud Venemaa vastu, selle eesmärgiks on süvendada ja laiendada koostööd Venemaaga, kinnitas Saksa kaitseminister Rudolf Scharping teisipäeval Peterburis.
Tema sõnul on praegu vaja arvesse võtta üks põhimõtteline moment: põhjapoolkera riigid peavad tegema koostööd, kui tahavad olla suutelised vastata lõunapoolkera väljakutsetele. Scharpingu hinnangul hakkab kõik, mis tulevikus kogu maailma stabiilsust ohustab, lähtuma just lõunast. Sellega seoses avaldas Saksa minister lootust, et Venemaa muudab oma suhtumist Põhja-Atlandi alliansi laienemisse, "mis on suunatud mitte ainult Euroopa, vaid ka üldise julgeoleku kaitsmisele".
Peterburis toimunud mitteametlikul kohtumisel arutasid kahe riigi kaitseametkonna juhid olukorda Balkanil, Aasias ja Lähis-Idas. Vene kolleegi Sergei Ivanoviga peetud kõneluste tulemustele andis Scharping üldiselt kiitva hinnangu. Ivanov märkis omakorda ajakirjanikele, et "Aasia ja Lähis-Ida julgeoleku küsimused on aktuaalsed kõigi jaoks, sest nendest konfliktidest lähtuv oht avaldab negatiivset mõju nii Venemaa kui kogu Euroopa julgeolekule".
MM/BNS BNS 11-08-2001