www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=5828&kat=1Tänaseks üle nädala kestnud ametliku vähipüügihooaja vältel ei ole Saaremaa keskkonnainspektorid tabanud veel ühtegi röövpüüdjat.
“Viie-kuue magamata öö kohta pole veel kedagi tabanud. Võib-olla valel ajal ajame neid taga,” ütles Meie Maale keskkonnainspektor Tõnu Aus. Tema sõnul on igal ööl Saaremaa vähipüügikohti kontrollimas keskkonnainspektorid kolme autoga.
“Isegi ametlike lubadega püüdjaid pole kohanud,” lisas Aus. Samas teadsid inspektrid juba enne püügihooaja algust, et mitmel pool Saaremaal on vähkidele röövpüüki korraldatud.
Saaremaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialist Jaan Ärmus tõdes, et röövpüüdjate vahelevõtmine on küllalt raske. “Röövpüüdjal on kõige lihtsam oma vähinatt maha jätta ja inspektorile väita, et naudin siin kuud ja kõike muud,” selgitas ta. “On väga raske tõestada, et inimene on röövpüügiga tegelenud.”
Kolmapäeval avaldas Riigi Teataja Lisa keskkonnaminister Heiki Kranichi määruse, millega vähendati Saare maakonnale eraldatud vähipüügilimiiti.
Kranichi esialgse määruse kohaselt võis Saaremaa keskkonnateenistus müüa püügihooajal 3500 luba, määruse parandusega vähendati seda arvu 1500-ni. See tähendab, et tänavu saab maakonnas ühe nata või mõrraga vähki püüda 1500 ööpäeva või 1500 püügivahendiga ühe ööpäeva.
Kuna ühe loaga tohib püüda kuni 25 vähki, võib hooajal elust ilma jääda kuni 37 500 vähki. Võrdluseks: vähipüügi kõrghooajal 1997. aastal püüti ametlikult 18 000 vähki.
Ärmus märkis, et maakond kannataks välja 15 000 vähi väljapüügi. “Aastane juurdekasv on Saare maakonnas 150 000 vähki, kellest 10 % võiks 4-5 aasta pärast välja püüda,” selgitas Ärmus.
MM Meie Maa 03-08-2001