www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=56505&kat=2
Lutsar: omikroni tüve puhul räägime me tavalise külmetuse sümptomitest

Teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles intervjuus ERR-ile, et omikroni tüve puhul avalduvad nakatunutel põhiliselt tavapärase külmetuse sümptomid, nagu nohu ja köha. Lutsar rõhutas, et endiselt tuleks Eestis teha tööd inimeste vaktsineerima saamiseks.

Andero Uusberg on tunnistanud ERR-ile antud intervjuus, et koroonapass praegusel kujul enam hästi ei tööta. Selle passi mõte oli ka natukene inimesi mõjutada ja lükata vaktsineerima. Selle koha pealt on meil tulemused näha –esimesi doose tehti eelmisel nädalal ülivähe võrreldes meie aasta keskmisega. Aga kui omikroni tüvi niivõrd hästi levib, siis kas on põhjust tegelikult kogu süsteem ümber vaadata ja näiteks ikkagi kiirteste teha?




Me peame ikkagi vaatama, millega me siin võitleme. Kas me võitleme omikroni kiire levikuga? Kui ma vaatan praegu Lõuna-Aafrika andmeid, siis seal on nakatumine alla tulnud. Kui ma vaatan andmeid sealtsamast Lõuna-Aafrikast, Taanist või Ühendkuningriigist, siis kuskil seal ei ole haiglaravi oluliselt tõusnud ja samuti intensiivravi numbrid on suhteliselt staatiliselt paigal.




Kui meie eesmärk on kergemate haiguste, köha-nohu, vältimine, siis meil on vaja hoopis teisi vaktsiine. Me peame endale aru andma, millega me praegu võitleme. Meie võitlus peaks ikka ennekõike käima raskelt haigestumise ja surmade vältimise eesmärgil.




Seda viirust täielikult ära siit maailmast saata ei ole minu meelest nende vaktsiinidega inimkonnale praegu jõukohane.




Kindlasti aitab tõhustusdoos ja muidugi ka üldse vaktsineerimine. Kas me peaksime praegu käivitama uuesti vaktsineerimiskampaania?




Kui ma vaatan haiglasse tulevaid inimesi, siis need on armeed vaktsineerimata inimestest. Näiteks intensiivravis on praegu üks inimene, kes on täisvaktsineeritud, aga ma ei tea, kas ta on oma tõhustusdoosi saanud. Kõik teised, kes on intensiivravis, ei ole ühtegi vaktsiinidoosi saanud.

Minu meelest see vaktsineerimise kampaania ei olekski tohtinud peatuda. Tõhustusdoosid on loomulikult väga olulised, aga tõhustusdoose saab teha ainult nendele, kes on kaks esimest doosi saanud. Kui minu arvutused on õiged, siis vähemalt pooled nendest, kellel on tõhustusdoosi aeg käes, ei ole seda veel saanud.




Lõuna-Aafrika eksperdid arvavad, et on võimalik, et ei ole mitte viiruse tüvi, mis põhjustab kergemat haigust, vaid on elanikkond, kus on palju immuunsusega inimesi ja just nendel see haigus kulgeb kergemalt. Ma arvan, et see on lõppeesmärk, mis ei ole väga kiirelt saavutatav, aga mille me mõne aasta pärast võime saavutada. Et inimesed on kõik haigusega kokku puutunud või vaktsineeritud ja kui nad isegi nakatuvad, siis nad põevad kergemini.




Kui kiiresti tõhustusdoos juba oma mõju hakkab avaldama?




Kui me vaatame neid andmeid, mis meil olemas on, siis juba seitsmendal päeval pärast tõhustusdoosi. Aga väga hea efekti saab 14 päeva pärast tõhustusdoosi.




Samas sajaprotsendiline ei ole mitte miski. Võib-olla ka tõhustusdoosi järel inimene nakatub uuesti, aga väga suure tõenäosusega ta põeb seda haigust kergelt ega vaja haiglaravi.




Kas lisaks vaktsiinitõendile koroonapassis peaksime tooma tagasi võimaluse ka kiirtestide tegemiseks mingitel suurematel üritustel?




Üldiselt täiesti tervete inimeste, kellel ei ole üldse kontakti, testimine võib rohkem tekitada segadust kui selgust. Kui inimesel on sümptomid, siis peaks jääma koju ka negatiivse kiirtesti tulemuse korral. Testide üheks negatiivseks pooleks on see, et nad teinekord annavad vale kindlustunde.




Nii et kokkuvõte on see, et iga inimene, kellel on väiksemadki viiruse sümptomid, nohu, köha, siis nad jäävad koju ja isoleerivad ennast ja ühiskonnas tuleb ka paanika maha võtta?




Kindlasti ühiskonnas tuleb paanika maha võtta, sest ega me sellele uuele viirusele kätt ette ei pane. Paanika midagi head ei too. Sulgemistel peab olema mõte.




Inglased vaatasid haigussümptomeid omikroni tüve korral ja nad ütlesid, et on kerge nohu, aevastamine, kurguvalu. Hoopis vähem on lõhna- ja maitsetundlikkuse kadu. Need on tavalised külmetushaiguse sümptomid. Ma arvan, et õige on nende korral mitte peole minna ka negatiivse testi korral.


ERR 21-12-2021