www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=4096&kat=5
Viikingilaev Kõpu poolsaare põhjarannikul

Kõpu vanad mehed usuvad, et meres on leidjat ootamas viikingilaeva vrakk.

Räägib kunagine kalur Olev Laur: “Kui olin veel kalur ja käisime merel, siis Heini (Heinrich Kasser) Kõpust ikka muretses, et kui lähme rootsi viikingilaeva otsa. Teised pole teadnud sest mitte midagi, Heini oli kohalik ja sealkantis kalal käinud, tema teadis. Meitel oli sügav mõrd – 12 meetrit, kui ära lõppes.

Täpselt ma seda kohta ei tea, oleks me kinni jäänud, siis ma muidugi teaks, aga meil läks õnneks, pole sinna otsa läind.

Vanasti olevat Kõpu kalameestel põhjarannikul alailma võrgud kuskile kinni jäänud. Olevat siis võtnud merekiikri – see on niisugune puutotsik, seal all on klaas, see võtab selle pealmise veevirvenduse ära. Sellega siis nägid, et pidi suur laev merepõhjas olema. Nii jämed puud pole tavalisel laeval. Plangud kolmkümmend korda kolmkümmend sentimeetrit, vanad inimesed ütlevad jalg korda jalg ja kinnitatud suurte vaskpoltidega. Jämedamad poldid pannakse ikka sisse kui sõrm on. Puuritakse auk läbi ja siis mõlemast otsast needitakse.

See oli tema jutt, et pidi ikka pirakas laev olema. Ikka hulka maad läheb jämemaks ja jämemaks, siis läheb nii laiaks kui on laeval see kaarestik ja kitsamaks ei hakka minema, järelikult see pikem osa peab veel liiva all olema – nii suur siis. Selle järgi nad arvasid, et viikingilaev.

Heini teadis ka seda lugu vanemate meeste käest ja keegi ei olnud kuulnud, et sinna kohta kunagi oleks mingi laev läind. Ega laev ei pidand sinna hukka minema, ta võis jää pärast sinna tuua. Puulaev, ega see siis nii raske pole, et ta lausa põhja läheb, jää kannab ikka edasi. Jääb jää külge kinni ja läheb koos jääga edasi.”

Harda Roosna Hiiu Leht 29-03-2001