www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=39856&kat=1
Saarlanna süüdistab poja surmas arste

Saarlanna paneb arstidele süüks, et need ei osutanud tema 35-aastasele pojale õigeaegselt abi ja saatsid ta haiglast koju tagasi surema.

“Poeg kurtis juba ammu, et tal on südame piirkonnas valud. Kahtlustasin, et tal võib olla südamelihase põletik, sest mu vanemal pojal see oli,” rääkis Margit (nimi muudetud, kuid toimetusele teada) ajalehele Meie Maa.

“Saatsin ta perearsti juurde, kus ta ka käis.” Perearst pani poja haiguslehele ja kirjutas välja ravimid. Seejärel läks poeg ema juurde koju ja oli seal valudega pikali. “Ühel hommikul tõusis poeg üles, õudsed valud rinnus. Ta oli täiesti kõveras diivani peal,” lausus ema. Hommikul läinud valu üle, kuid õhtul hakanud jälle painama.

Ema kutsus pojale kiirabi ning arvas, et poeg jäetakse haiglasse sisse, sest süda ei ole naljaasi, kuid kahe tunni pärast oli poeg kodus tagasi. “Mis see kardiogramm näitas, mina ei tea,” kehitas naine õlgu. 2. novembril pidi poeg ema sõnul minema perearsti juurde, kuid mõni päev enne seda, 30. oktoobril ta suri. “Neli arsti Tallinnast on öelnud, et teda oleks saanud päästa. Ta oleks tulnud siit kohe kiirabiga pealinna viia, aga mitte saata kahe tunni pärast koju surema.

Kuressaare haigla ravijuhi Reet Tuisu sõnul tegi valvearst kõik vajalikud uuringud tulenevalt patsiendi kaebustest. “Kliinilise pildi, kaebuste ja tehtud uuringute alusel ei diagnoosinud valvearst patsiendil haigestumist, mis oleks nõudnud kohest haiglaravi,” ütles Tuisk. “Vastuvõtutoas jälgimise ajal patsiendil kaebused kadusid ja ta lubati koju. Patsiendile sai selgitatud, et ta vajab perearsti juures edasist jälgimist ja lisauuringute tegemist,” lisas ravijuht.

Margiti poja üle vaadanud perearsti Kaalep Koppeli väitel ei läinud patsiendi kaebused tagantjärele tuvastatud terviserikkega kokku.

Arsti sõnul ei mõelnud ta selle haiguse peale, mis patsiendil pärast surma lahangul avastati, kuna vaevused sellele ei viidanud. “Ta kaebas neid natuke teistmoodi. Kui oleksin mõelnud, oleksin leidnud võimaluse tema edasisaatmiseks,” lisas Koppel noore mehe kohta. “Oleks õige diagnoos olnud, ei oleks Eestis taolises seisundis inimese aitamine olnud mingi probleem. Ei tulnud selle peale, et tal võib taoline haigus olla. Kõige suurem probleem oli, et diagnoos ei olnud õige ja ei suutnud seda inimese elu ajal leida,” tõdes perearst. “Kahjuks meditsiin on juba selline. 90 protsendil juhtudel inimesed räägivad oma vaevustest haiguse puhul ühtemoodi, kuid tema jutus esines erinevusi,” märkis Koppel patsiendi kohta.

Delfi 19-12-2009