www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=3852&kat=5
Teatrifestival Kärdlas — oli see vast päev!

Laupäevane päev oli Kärdla kultuurikeskuses erilist siginat-saginat täis: kokku olid tulnud maakonna lasteteatri-trupid, et omavahel kohtuda oma töid-tegemisi näitemängu-alal teistega jagada. Küll oli närveerimist ja head pinget õhus! Ja kestis kauem kui täiskasvanud inimese tööpäev.

Juhendajad olid Helju Pets Paladelt, kes oli lavalaudadele seadnud lausa klassikalise muusikali (oma jõududega kokku-komponeeritud!). Nemad said kostüümipreemia.

Tiia Korv Käinast esines kahe trupiga - nooremad ja vanemad. Tema vanem grupp saigi oma narko-vastase nädendiga õiguse esindada meie saart üleriigilisel põhikoolide teatrifestivalil.

Nooremast trupist tuli meie festivali parim tüdruk-näitleja: Jana Holtzmann.

Kärdla Nukuteatri Suur Ema - Lea Sibul-Poola - seekord oma lavastust festivalile ei toonud. Temal jätkus soe sõna iga lapse ja noore jaoks, oli see kust trupist tahes. Lea oli publiku hulgas see kõige suurem kaasaelaja.

Muidugi aitas ta oma õpilasi Jaan Urveti marionett-nuku-lavastuse “Keiser ja Ööbik” juures nii, kuidas jõud võttis; lavastus sai tervikuna kujunduse preemia.

Ave Alavainu esines juba tuntud ja igavakski-muutunud headuses — lavastajapreemia + trupp saadeti edasi üleriigilisele gümnaasiumiõpilaste festivalile. (Mis neil viga pääseda: rohkem vanema-astme truppe polnudki!)

Emmaste väsimatu Sende Lipu tuli välja kahe tükiga: tüdrukud mängisid “Veel üht Lottet” ja poisid “Pal tänava poisse”. Sende trupist tuli ka parim poiss-näitleja: Hendrik Luup. Imetlusväärne on Sende oskus end lastele mitte peale suruda, säilitada nende lavaline lust.

Pidu lõppes ja peapreemia sai keskkooli huvijuhi Koit Randuse käe all valminud “Oleme 15-aastased” - Merle Karusoo omaaegse menulavastuse Kärdla Keskkooli VIII B’le kohandatud variant.

Et ühes klassis sünnib olema ka nii palju näitlejaid! Kohal olid - publiku hulgas - ka noorte klassijuhataja ning linnavolikogu kultuurikomisjoni esinaine. Üldse tuli viimast etendust vaatama üllatavalt palju õpetajaid, õpilastest rääkimata.

Kokku mahtus päeva sisse kaheksa erinevat etendust ja zhüriid ei kadestanud keegi. Sest kuidas saab võrrelda võrreldamatut: näiteks täispikka sõnalavastust ja muusikali või algklasside lapsnäitlejaid põhikooli viimase klassi noortega? Mis mõõdupuu võtta rämeda narkovastasuse ja imekauni nuku-muinasjutu jaoks?

Igal juhul said preemiasaajad ümbrikud. Minagi sain. Ja mõtlesin. “Siin on nüüd siis raha...” Ja tegin ümbriku tasa-tasa lahti.

Ei olnud ei sinine ega roheline rahapaberiga sarnane paber seal sees, oli hoopiski hall tänukirjake, mille alla äärde kirjutatud, et 150 krooni eest võib selle kaardi esitaja kuni teatrikuu lõpuni “Magnuse” raamatupoest midatahes osta! Aitähh!!!

Nii korraldajatele kui sponsoreile, lastega otsestest tegelejatest rääkimata.


Ave Alavainu Hiiu Leht 13-03-2001