www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=3817&kat=3Vene kosmoselendude juhtimiskeskuse teatel on 15 aastat ümber Maa tiirelnud orbitaaljaama Mir uputamine Vaikse ookeani lõunaossa plaanitud 20. märtsiks. Sõltuvalt Maa atmosfääri seisundist ja Päikese aktiivsuse muutumisest võib aga see tähtaeg ka päeva võrra ette- või tahapoole nihkuda.
Neljapäeval jõudis Mir 253,3 km kõrgusele ning laskub iga päev keskmiselt 1800 m võrra allapoole. Praegu triivib Mir vabalt, samas jätkub tema aerodünaamiline pidurdamine Maa atmosfääri kõrgemates kihtides. Kui orbitaaljaam jõuab kriitilisele piirile – 250 km kõrgusele, tuleb spetsialistidel hinnata orbitaalkompleksi pardasüsteemide tehnilist seisundit, atmosfääri geofüüsilisi parameetreid ning lennujuhtimiskeskuse valmisolekut.
Kui midagi ootamatut ette ei tule, seavad lennujuhtimiskeskuse spetsialistid 19. märtsil paika jaama orientatsiooni ja hakkavad ööpäev hiljem välja saatma pidurdusimpulsse. Esimesed kaks impulssi näitavad ette Miri laskumistrajektoori, misjärel peaks Mir 45 minutiga alla jõudma.
Maale langeb 40 tonni kosmoseprügi
Viieteistaastase Miri jäänused peaksid kukkuma Uus-Meremaa lõunatipust 3000 km itta kõigist laeva- ja lennuteedest eemale. Suurem osa orbitaaljaamast peaks atmosfääri läbides ära põlema, aga Maale jõuab oletatavasti siiski kuni 40 tonni kosmoseprügi.
Vene ametnikud on ka öelnud, et ei ole veendunud, et suudavad Miri ohutult ettenähtud piirkonda kukutada. Venemaa kindlustas 200 miljoni dollari ulatuses võimaliku kahju, mida võivad tekitada orbitaaljaama Mir jäänused, kui need ookeani kukkumise asemel mõnd asustatud piirkonda tabavad.
Maale jõuab umbkaudu 1500 kosmosejaama tükki, millest mõned kukuvad alla nii suure kiirusega, et võivad läbistada kaks meetrit betooni.
Murele Miri tükkide pärast lisandus ka kartus, et orbitaaljaama atmosfääri sisenemise võivad üle elada muteerunud mikroorganismid, mis Maal kohanedes võivad ohtlikuks osutuda.
Vene kosmoseprogrammi ekspert Juri Karaš peab võimalikuks, et viimased 15 aastat isoleerituna jaama pardal arenenud mikroorganismidest on tekkinud mutandid, mis võivad Maal elavatele organismidele ohtlikuks osutuda, kui nad Miri allakukkumise üle elavad. Teadlaste hinnagul võivad kosmosejaamas tekkinud mutantseened osutuda eriti ohtlikuks, kui segunevad maapealsete metalli, klaasi ja plastikut hävitavate liikidega.
Lääne tervishoiuametnikud väljendasid muret kosmosest tagasi Maale toodavate mikroorganismide üle juba siis, kui üks vene mikrobioloog 13 aasta eest avastas esimesed paljudest agressiivsetest Miril elunevatest liikidest. Vene kosmoseametnikud on seni ohu võimaluse välistanud, kuigi Miri külastajad on leidnud arvukalt seeneliike kontrollpaneelide tagant, konditsioneerseadmetest ja mujalt orbitaaljaamast.
Uus-Meremaal loodi Miri komitee
Uus-Meremaa, kes ilmselt viimasena näeb Vene orbitaaljaama Mir, moodustas kolmapäeval komitee kosmosejaama kukkumisega tekkida võivate probleemide lahendamiseks.
Peaminister Helen Clark ütles, et kuigi Mir ei kujuta endast Uus-Meremaale olulist ohtu, jälgib komitee Vene ja USA kosmoseagentuuride andmetele toetudes selle teekonda Maale.
Venemaa kavatseb kukutada Miri Uus-Meremaa lõunatipus asuvast Stewarti saarest 4000 km itta. Selle Maale jõudmise täpne aeg ja koht selguvad alles päev või paar enne sündmust. Uus-Meremaale lähim eeldatav maandumispaik jääb 1500 km kirdesse ja satub piirkonda, mida läbivad Põhja-Ameerika ja Panama suunas kulgevad lennu- ja laevateed.
MM/BNS BNS 10-03-2001