www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=3475&kat=1Kuressaare linnavalitsus on hiilinud mööda uue sanatooriumi detailplaneeringu põhimõtetest ning eelistab sanatooriumi omanike huve ümbruskonna elanike huvidele.
Uue sanatooriumi detailplaneeringu põhimõtteid eirates on Kuressaare linnavalitsus sulgenud enneaegselt sanatooriumiesiselt tänavalõigult Sõrve suunduva liikluse ning suunanud selle elamurajooni, kus alles väljaehitamata tänavad on väga raskesti läbitavad.
Samuti on linnavalitsus pigistanud silma kinni detailplaneeringus sanatooriumi kõrguse ja arhitektuurilise lahenduse osas esitatud nõuete suhtes.
Ametnikud räägivad üksteisele vastu
Sanatooriumi detailplaneeringu kohaselt tuleks Sõrve suunduv liiklus Pargi ja Lootsi tänava kaudu tagada veel paariks aastaks kuni ehitatakse valmis Aia tänava pikendus üle Põduste jõe. Seega on Sõrve liikluse suunamine Pargi tänavalt Töö tänavale igati ennatlik.
Linnaarhitekt Lilian Hansar ütles sanatooriumiesise liikluse sulgemist põhjendades, et mitte kunagi ei ole mõeldud teha nii, et sanatooriumi ees hakkavad autod liikuma. Põhiliselt hakkab liiklus olema Abaja tänaval ning sanatooriumi esine tänavalõik jääb jalakäijate päralt. “Eesmärk on autod mererannast eemal hoida, see on meie endi ja puhkajate huvides,” lisas Hansar.
Linnainsener Indrek Himmist tunnistas, et kuni Abaja tänava rekonstrueerimiseni pidanuks liiklus Sõrve suunas kulgema tõesti sanatooriumi eest mööda. “Iva on aga selles, et me viisime Abaja tänava sellisesse seisukorda, et ta on sõidetav juba praegu,” märkis Himmist, kelle sõnul tehakse Abaja tänav lõplikult korda eelseisval kevadel.
Erinevalt oma alluvatest tunnistas linnapea Jaanus Tamkivi üheselt, et detailplaneeringu kohaselt peaks Sõrve liikluse kulgema praegu sanatooriumi eest läbi. Linnapea sõnul oli tema isiklik ettepanek samuti sanatooriumi esine liiklus esialgu säilitada, ent linna liikluskomisjon ei olevat sellega nõustunud.
Tamkivi tõdes, et liikluskomisjonil puudub küll õigus detailplaneeringut eirata, kuid siiani olevat linn liikluskomisjoni ettepanekuid aktsepteerinud. “Kui selgub, et sellest tuleb tõsine pahandus, siis tuleb see liiklus seal lahti teha,” täheldas linnapea.
Ain Teras: linnapea jutt ei vasta tõele
Liiklusohutuse spetsialist ja linna liikluskomisjoni liige Ain Teras aga lükkas linnapea ütlused täielikult ümber, väites, et sanatooriumiesise liiklusega seoses ei ole liikluskomisjoni päevakorras olnud ainsatki punkti.
“See on millegipärast salajane, mis seal liikuma hakkab või kuidas seal on,” märkis Teras, kelle sõnul oli liikluskomisjon viimati koos möödunud sügise hakul. “Kui Tamkivi midagi taolist ütles, siis meenutab see peaministri juttu Savisaare pildi tulistamise kohta,” sõnas Teras.
Ain Teras kritiseeris ka praegu Sõrve suunal toimuvat liikluskorraldust. “Praegu on liiklus korraldatud küllalt keeruliselt. Mina ja liikluspolitsei näeme, et Abaja tänav tuleb teha uuesti kahesuunaliseks,” ütles Teras.
Ain Teras märkis, et kuna linn on tänavate peremees, siis ei saa linnametnike tegevust selles osa keegi kõrvalt eriti ohjata. “See meenutab abilinnapea Aarne Mustise käitumist möödunud suvel, kui ta pani Lossi tänavale lauad ja toolid. Politsei oli vastu, rahvas oli vastu, aga midagi ei juhtunud,” meenutas Teras.
Linnaisad eelistavad sanatooriumit linnarahvale
Linnaametnike suust kõlavate vastuoluliste selgituste tagamaad on ehk paremini mõistetavad, kui kuulata AS Kuressaare Sanatoorium juhatuse esimehe Enn Rettau selgitusi.
Rettau ütles, et sanatooriumil on linnaga sõlmitud maa hoonestusõiguse rendileping 49 aastaks. Mullu maksis sanatoorium korraga ette 20 aasta hoonestusõiguse tasu miljon krooni, millega linn sanatooriumiesise ka korda tegi.
Seega tegi linnavalitsus sanatooriumiesise tegelikult korda linna rahaga ja sulges seal seejärel liikluse. Linnarahvas pandi aga sõitma raskestiläbitavatele auklikele kõrvaltänavatele.
Rettau sõnul ei ole nende ettevõte linnale Sõrve liikluse kõrvalejuhtimiseks sanatooriumi eest mingit survet avaldanud. “Liikluse sulgemine on linna küsimus, meie ei dikteeri midagi. Me tahame näha, et sanatooriumiesine oleks korras ja inimestel oleks võimalik seal jalutada,” lausus Rettau.
Linnavalitsuse ehitusosakonna juhataja Urmas Lõhmus ütles, miljoni krooni eest paigaldati Pargi tänava otsa kiviparkett, pandi sanatooriumi ette välisvalgustus ja rajati Abaja tänava nurgale puhastusseadmega vihmavetekanalisatsioon.
Tulemus ei vasta planeeringule
Lisaks liikluskorraldusele on sanatooriumil võrreldes detailplaneeringus ette antud tingimustega veel teisigi möödapanekuid.
Hoone lubatud kõrgus pidi olema 1 – 3 korrust, välja kukkus aga 3 - 4 korruseline hoone. Et linna arengukava näeb ette endise kuurort-tsooni säilitamist ja taastamist, siis tuleb uute hoonete puhul arvestada väljakujunenud stiiliga, mida sanatooriumi kohta öelda ei saa.
Seda möönab ka Tallinna arhitekt Urmas Arike: “Vaated, mis majast välja avanevad, on kohutavalt atraktiivsed ja ilmselt müüvad. Iseasi, kuidas hoone väljast linnakodanikule mõjub, võibolla inimesed ootasid midagi romantilisemat ja kuressaarelikumat.”
Tallinna arhitekti Tõnis Tarbe sõnul on sanatoorium paigutatud ümbritseva elu suhtes ebaloogiliselt, samuti on halvasti lahendatud ligipääs peasissekäigule. Kogu hoone tehniline pool on pandud tänava äärde, kus toimub põhiline liikumine ja hoone tagakülg on sattunud avalikkuse silma alla.
“Tähelepanu on pööratud sellele, et klient saaks ilusa vaate, aga see kohalik, kes iga päev mööda käib, talle on mõeldud vähem,” lausus Tarbe. Viie palli süsteemis annaks Tarbe sanatooriumi esiküljele neli palli, tagakülje eest aga halva hinde.
“Linnaruumi seisukohalt on ta kehv hoone,” sõnas arhitekt.
AIN LEMBER Meie Maa 14-02-2001