www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=30941&kat=1Leisi valla elanik leidis pühapäeval Karja külas oma koduaiast laste mängupaigast metsloomadel esineva marutaudi raviks mõeldud vaktsiinipalakese, kuigi tema maja asub lageda peal ja lähim metsatukk jääb vähemalt kilomeetri kaugusele.
“Käisime küülikuid söötmas ja avastasime vaktsiinipala kõigest paarikümne meetri kaugusel maja trepist, kohast, kus väikesed lapsed iga päev mängivad,” rääkis anonüümseks jääda soovinud perenaine, kelle abikaasa esimesena leiule sattus.
“Oli see juhus või loobitakse neid tõesti nii alla nagu jumal juhatab? Räägitakse, kui ohtlik vaktsiinipala on, aga miks neid siis loobitakse koduõue, mitte metsa, kuhu need peaksid sattuma?” lisas ta. “Mis võinuks juhtuda, kui kaheaastane laps oleks selle enne meid leidnud ja suhu pannud? Kas vanemad peavad iga ruutmeetrit kontrollima, kui laps õue läheb?” küsis pahane ema.
Ainsaks võimaluseks lennuk
Naisele jääb arusaamatuks, kuidas sattus ravim tema õuele, kui maja asub praktiliselt lagedal põllul ja metsa lähedal pole. Lähima metsatukani jääb vähemalt kilomeeter. Paariaastased õunapuud on nii madalad, et neid metsas kasvavate puudega segi ajada ei saa.
“Rebane seda metsast õue tuua ei saanud, sest aias on koer,” ütles perenaine. Ta välistas ka võimaluse, et lapsed ise võisid vaktsiinipala metsast ära tuua, sest järeltulijad on vaid kahe-kolmeaastased. Ka naabruses elavate jõnglaste nali see olla ei saanud – teismelisi lapsi lähikonnas pole.
Lähim maja asub küll mõnekümne meetri kaugusel, kuid seal elab vanainimene, kes käib paar kord kuus muru niitmas. “Täiesti välistatud on kellegi poolt vaktsiinipala aeda toomine,” oli perenaine kindel.
Ainsa variandina nägi ta, et see sattus tema aeda möödunud nädalal Saaremaal vaktsiinikülvi teinud lennukilt. Veterinaar- ja toiduameti andmetel tehti külvi Saare maakonnas 11.-12. septembril.
Tegijal juhtub mõndagi
Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürissoni sõnul asulatesse üldjuhul vaktsiinipalakesi lennukist ei külvata, kuid neid on ka varem valest kohast avastatud. “Neid loobitakse ka lagedatele kohtadele, kus metsloomad käivad,” ütles Jürisson.
Varasematel aastatel on vaktsiinipalakesi leitud Kuressaares Tuule tänava kandist ja Tuulte Roosist. “Antud juhul ei pruukinud viskaja näha, et lennuk on maja kohal. Ta istub lenduri taga ja viskab külmutatud palakesi järjest, ükshaaval torusse. Kui piloot ütles külvajale, et nüüd tuleb asula, võis vaktsiinipalake olla juba torus ning seetõttu aeda sattuda. See ei oleks tohtinud sinna kukkuda, aga kukkus. Tegijal juhtub mõndagi,” lausus Jürisson.
Teise variandina nägi ta võimalust, et vaktsiinipala võis sinna viia vahepeal lahti olnud koer.
Jürissoni sõnul oleks leidja pidanud pöörduma kohaliku loomaarsti poole, kes annab juhiseid, kuidas edasi talitada. Õuest leitud vaktsiinipalake oleks tulnud kindaid või kilekotti kasutades viia lähimasse metsa.
Saaremaa veterinaarkeskuse juht ei usu, et kaheaastane laps oleks vaktsiinipala kätte võtnud, seda enam selle suhu pannud, sest see on spetsiifilise ja ebameeldiva kalalõhnaga. “Mingit ohtu vaktsiinipala ei kujuta ning paanikaks põhjust ei ole,” sõnas Jürisson.
Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole. Nii nagu näiteks gripi vastu vaktsineerimise puhul tõuseb mõnel inimesel palavik, võib ka marutaudi vaktsiin mõju avaldada, kuid ei pruugi seda teha.
Ahto Jakson Meie Maa 18-09-2007