www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=3087&kat=1
Saare maakond valmistab ette pinda tuuleenergia tootmiseks

Saare maavalitsuse tellimusel peaks märtsis valmima uuring, millega määratakse ära tuulenergia tootmiseks sobilikud alad, samuti piirkonnad, kus vaatamata headele tuuleoludele on tuuleenergia tootmine keelatud või siis seotud mitmesuguste piirangutega.

Maakonna tuuleenergeetika arenguvõimalusi käsitlev peatükk on osa põhjalikumast uurimusest "Saaremaa energiakasutuse strateegia tegevuskava aastani 2015", mille maavalitsus tellis AS-ilt Estivo. Esialgu hõlmab tuuleenergia peatükk vaid Pöide, Orissaare, Kihelkonna, Torgu ja Lümanda valda, pakkudes välja tsoneeringud tuuleenergia kasutamiseks keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite alusel.

Tsoneeringute koostaja, geograafiamagister Ain Kulli sõnul on tsoneering eelkõige info maavalitsusele ja tuuleturbiinide püstitajale, et teadvustada, missugustel aladel on turbiinide püstitamine seadustega keelatud ja missugustel aladel toob see kaasa erinevaid looduskaitselisi ning sotsiaalmajanduslikke konflikte.

Tsoneering näitaks ära, millised konfliktsituatsioonid võivad ühe või teise kinnistu puhul tekkida (nt. lindude rändeteed, pesitsusalad, geoloogiliselt väärtuslik pankrannik, ilusad vaated, puhkepiirkond, muinsuskaitselise objekti naabrus jne) ja millised on seadusega kehtestatud piirangud (ehituskeeluvöönd, ohutustsoonid jne). Vastavalt sellele saab juba planeeringus paika panna, kus on turbiinide püstitamiseks:
a) keeluala (asulad, linnukaitseala, jne)
b) piiranguala, st. seaduslikud keelud puuduvad, aga võimalikud looduskaitselised või sotsiaalsed aspektid nõuavad täiendavate meetmete rakendamist ja väga hoolsat tuulikute paigutamist maastikku
c) piirangud puuduvad ja ala on sobiv tuuleenergeetika arendamiseks.

Tsoneeringu alusel on maavalitsusel näiteks võimalus otsustada, millises piirkonnas tasub enam arendada elektrivõrke ja kus tuleks suure tuuleenergia potensiaali tõttu näiteks loobuda turismikompleksi ehitamisest.

Tsoneering on abiks vallaametnikele

Ain Kull ütles, et tsoneering annaks aluse ka vallaamentnikele erinevate tuulefirmade taotluste läbivaatamiseks ja otsustamiseks - kas ja kuivõrd on vajalikud täiendavate ekspertiisiaktide nõudmised, täiendavate meetmete taotlemine planeeringus jne.
Samuti oleks tsoneering erinevate valdade jaoks ühtse tegevuse aluseks: seni on tegevus tuuleenergeetika osas valdade vahel koordineerimata ja tuulefirmadele jäetud hea võimalus "väljapressimiseks" stiilis "Kui teie nõuate keskkonnamõju hindamist, siis lähen teise valda, sest nemad ei nõua...".

Kulli sõnul sisaldab tsoneering peaaegu kõik vajaliku ka selleks, et areneda edasi maakonnaplaneeringu teemaks ning kujuneda seadusliku kaalu omavaks dokumendiks. Loodetavasti saab tsoneering olema kõigi rannikuäärsete maakondade planeeringu üks ametlik ja ministeeriumite poolt ametlikult kinnitatud dokument, lausus Kull.

Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja Hans Teiv tunnistas, et vajadus tsoneeringute järele tulenes selle valdkonna puudulikust käsitlusest maakonnaplaneeringus. "Siimaani käitusime niimoodi, et kui kuskilt tuli võimalik investor, siis käisime mööda rannajoont ja vaatasime, kust see tuul võiks puhuda."

Teiv ütles, et tsoneeringuid on vaja juba selleks, et arenenud riikidest tulnud investorid mõistaksid, et ka Eestis kehtivad seadused ja ükskõik kuhu siin tuulikuid püsti panna ei saa. "Mindi kuni sinnamaani välja, et mõnede riikide investorid nõudsid meilt ainuõigust siin tuuleenergeetikaga tegeleda. Või nagu me tollal kutsusime, tahtsid saada tuule maaletoojateks..."

Teiv ütles, et praegu on Saaremaal tuuleenrgeetikaga tegelemiseks huvi üles näidanud soomlased, taanlased, sakslased ja hollandlased.

Saaremaal on tuule tootmiseks palju piiranguid

Ain Kull ütles, et tuule ressursi osas on Saaremaa Eestis kõige parem koht, ent samas leidub siin ilmselt kõige rohkem piiranguid.
Saaremaal on erinevaid loodus- ja muinsuskaitsealasid ja muid piiravaid tegureid rohkem kui mujal Eesti rannikualadel. Saaremaal peab olema tuulikute paigutus konkreetsem ja täpsem kui mujal, märkis Kull. Ta lisas, et piirangute rohkuse tõttu ei kujune Saaremaast oluliselt suuremat tuulenergeetika piirkonda kui mõni teine Eesti kant.

Rääkides Euroopa tuulisematest paikadest, ütles Kull, et need asuvad eeskätt Põhja-Euroopa rannikualal, Atlandi ookeaniga piirneval alal ning üksikutes kohtdes mägedes.
Euroopa paremate kohtadega võrreldes on Saaremaa üsna korralik keskmine, kinnitas geograaf. "Ega Taani tuulest palju alla ei jää."

Inimesi võivad häirida varjud ja müra

Maailmapraktika ütleb, et siiamaani pole tuuleturbiinide tõttu registreeritud inimestega ühetegi ametlikku surmajuhtumit, ütles Ain Kull. Tema sõnul on tuuleturbiinide töökindlus küllalt suur ja kui viga kusagil tekib, siis enamasti pigem elektroonilist kui mehaanilist laadi. Tuuleturbiin on täna sisuliselt elektrooniline aparaat, mehaanikat on seal väga vähe järgi jäänud, selgitas ta lisades, et teada on siiski juhtumeid, kus tuuliku laba on tormi käes pooleks murdunud või lihtsalt mõne tootmisvea tõttu küljest ära lennanud.

Kõige laiemalt levinud ja teadaolev argument tuulikute vastu on generaatori ja tiiviku tekitatud müra, mis Ain Kulli sõnul ei ole siiski väga suur. Torni otsas on müra võimus keskeltläbi kuni 100 detsibelli. Kuna masti kõrgus on tänapäeval umbes 50 m, siis maa peale kuuludub müra mõistagi vaiksemalt. Selleks, et hoida müra fooni normi piirides, ei lubata turbiine ehitada elamutele lähemale kui 300 m - siis on müra tase langenud kindlasti alla 40 detsibelli.

Turbiinide puhul võib inimesi hakata häirima veel varjuefekt, mis tekib eeskätt madala õhtu- ja hommikupäikese puhul. Hommikul vara ja päikeseloojangu eel hakkab tekkima varjudemäng, mille põhjustab läbi tiiviku madalalt paistev päike. Ringlev tiivik kord varjutab päikese, kord paistab päike kahe tiiviku vahelt läbi ning mingil hetkel võib see muutuda koormavaks, rääkis Ain Kull.

Lehmade puhul on täheldatud, et kui karjamaale on pandud püsti tuuleturbiin, siis esialgu tekitab tekitab tuulik loomades väikest stressi. "Piima tootlikkus pisut langeb, aga juba viie nädala pärast on esialgne seisund tagasi ja lehmad on turbiinidega harjunud," teadis Kull.

AIN LEMBER Meie Maa 18-01-2001