www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=30591&kat=1
Saarlased tõrjusid karuputke mullusest viis korda suuremal alal

Tänavu tõrjus riiklik looduskaitsekeskus Sosnovski karuputke Saare maakonnas ligi 70 hektaril ehk ligi viis korda suuremal alal kui mullu. “Võrreldes eelmise aastaga, mil raha oli 13,7 hektari jaoks, on 68 hektarit väga palju, aga peaks veel poole rohkem olema,” leiab ettevõtmise koordinaator Tiina Orav.

“Paraku pole nii palju raha.”

Keskkonnainvesteeringute keskus toetas karuputke tõrjet Saare maakonnas tänavu 478 000 krooniga. Mullu oli töödeks ette nähtud ligi 132 000 krooni.

Tõrjetöödeks sõlmis looduskaitsekeskus tänavu lepingu 21 isikuga. “Enamik neist oli juba eelmisel aastal seda tööd teinud,” tähendas Orav. “Oli ka teisi, kes tahtsid lihtsalt tööd saada ja haarasid meie pakkumisest kinni. FIE-sid oli ka,” lisas ta.

Kolooniad üle Saaremaa

Putketõrjetööd hakkasid pihta mai keskel ning kestsid juuli keskpaiga, kohati augusti alguseni.
Suurimad karuputke kolooniad, millega tänavu võideldi, asusid Kõljalas ja Reeküla soos.

“Karjas oli väga suur koloonia, ent see on nüüd õnneks kontrolli all,” lausus Orav.

Tõrjetööd tehti ka Eiklas ja Irasel.

“Pöide vallas ei ole suured kolded, küll aga on neid hästi palju ja need asuvad laiali,” rääkis Tiina Orav. Pöide vallas tõrjusid tulnukat Tornimäe põhikooli õpilased ja õpetajad.

Visa taim

Tiina Orava hinnangul on inimese tervisele ohtlik karuputk visa taim.

“Puhastust tuleb teha vähemalt viis aastat järjest,” ütles Orav, kelle sõnul pidi tõrjet tingimata tegema ka neis kohtades, kus eelmistel aastatel juba tehtud.

“Karuputk on kaheaastane taim, millel valmib umbes 3000 seemet,” rääkis Orav. “Kõik seemned ei pruugi idanema minna, aga seemne idanemisaeg kestab ligi viis aastat. Seega tuleb taimi igal aastal palju juurde, kui neid ei tõrju. Tõrjujail jätkub tööd vähemalt viieks-kuueks aastaks – ühe aastaga putkest vabaneda ei saa.”

Karuputke saab tõrjuda käsitsi kaevates ja mürgitades. Spetsiaalne mürk põhineb glüfosaadil.

“Ühest korrast mürgitamisest ei piisa, seda tuleb teha kaks-kolm korda suve jooksul,” lausus Orav.

Veekogude kallastel, kus mürgitada ei tohi, peab taimest vabanema kaevamise teel.

“Juur lõigatakse viieteistkümne sentimeetri sügavuselt läbi ja võetakse taim välja,” selgitas Orav.

Orava sõnul leitakse igal aastal üha uusi karuputkekolooniaid. “Arvasime, et meil on karuputke vähem,” tõdes ta. “Tuleb välja, et seda on siiski päris palju, aga paraku ei jätku raha, et kõik kolooniad saaks tõrjutud.”

Tiina Orav kutsub kõiki inimesi üles karuputkekolooniatest teatama. “Isegi siis, kui need on koduaias,” lausus ta.

Monika Puutsa Meie Maa 10-08-2007