www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=30449&kat=1Möödunud nädalavahetusel toimus Lümanda vallas Karalas Saaremaa Lasterikaste Perede Ühenduse suvine spordilaager, millest võttis osa üle saja inimese.
Leedulased tegid laagri huvitavamaks
Saaremaa Lasterikaste Perede Ühenduse esimehe Margus Arge sõnul oli seekordne laager eriline selle poolest, et peale saarlaste osalesid ka leedulased ja üle mere olid kohale tulnud naabersaare Hiiumaa kolm perekonda: “Ei olnud mingeid komplekse rahvastevahelistes suhetes. Nii hiidlased kui leedulased olid väga mõnusad inimesed ning noored said keelepraktikat nii vene kui inglise keeles.”
Kaheksa lapse ema, samuti laagris osalenud ja seda korraldada aidanud kuressaarlane Tiia Tasane mäletab laagrit samuti hea sõnaga: “Kena oli. Just see, et leedukad ja hiidlased olid seal. Sai seda vene keelt jälle meelde tuletatud ja uusi sõpru.”
Leedulastega loodi sidemed eelmisel aastal, kui Eesti Lasterikaste Perede Liidu juhatus oli Ungaris, kus toimus üle-euroopaline suurte perede assotsiatsioon. “Leedulased ise soovisid saarlastega koostööd teha. Leppisime kokku, et teeme ühisürituse,” rääkis Margus Arge. Nii tulid 48 leedulast reede hommikul Saaremaale, kus nad kõigepealt olulisemad vaatamisväärsused läbi sõitsid.
Reedest pühapäevani kestis laager, kus Arge sõnul oli tegemist väga palju, alates viktoriinidest, teatevõistlustest ja pallimängudest kuni tantsu ja lauluni: “Laulsime lõkke ääres vaheldumisi Leedu ja Eesti rahvalaule. Leidsime, et paljudele Leedu lauludele on ka Eestis sõnad peale tehtud.”
Probleem eelkõige toetustes
Kui rääkida lasterikaste perede suurimatest probleemidest, tuuakse esimesena esile toetuste süsteem. Eestis ei saa lapse pealt enam toetust, kui laps täisealiseks saab.
“Minul on viielapseline pere: kaks on juba ülikoolis ja poiss on ka juba 19. Mind loetakse kohe kahelapseliseks. Neljas ja viies laps saaksid 900 krooni toetust, aga nüüd saame vaid 300 lapse pealt,” osutas Arge. “Ma ei nõua, et üliõpilasi toetataks, aga miks siis kohe neljas ja viies laps loetakse esimeseks ja teiseks?”
Tiia Tasane tõdeb samuti, et toetustega ei tule välja: “Toidukorvi maksumus on suur, inflatsioon kõrge.”
Margus Arge leiab, et ka suhtumine lasterikastesse perekondadesse võiks paraneda: “Suhtumise probleem on meil ka natuke vildakas. Pensionär on a ja o, aga võiks ka peredele rohkem tähelepanu pöörata.”
Suhtumist näitab ka see, kuidas lasterikkaid peresid nimetada. Arge soovitab öelda “lasterikas pere”, mitte “paljulapseline”: “Lapsi pole ju kunagi palju, eriti viimasel ajal.”
Tiia Tasane tunneb, et suhtumine hakkab muutuma: “Hakatakse vaikselt tunnustama.”
Saaremaal loetakse pere lasterikkaks, kui peres on kolm või rohkem last. Samasugune arvestus toimub Hiiu- ja Tartumaal, samas kui ülejäänud maakondades ja ka Euroopa Liidus loetakse pere paljulapseliseks neljandast ja enamast lapsest.
Laagrit toetas Krediidipank.
Merje Pors Meie Maa 24-07-2007