www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=3028&kat=1
Teenetemärkide kandidaadid on teada

Eilne Eesti Päevaleht avaldas nimekirja isikutest, kellele presidendi kantselei ja riigiasutused taotlevad tänavu iseseisvuspäeva puhul teenetemärke.

Meie Maa avaldas saarlaste ja oma päritolu ning töö kaudu Saaremaaga seotud kandidaatide nimed.

Riigivapi orden
IV järk

Robert Kreem - Kanadas elav pensionär, ESTO algataja

Valgetähe orden
III järk

Venno Laul - Eesti poistekoori asutaja ja juht, laulupidude üldjuht

IV järk

Mati Kaal - zooloog, Tallinna loomaaia direktor,
Ando Keskküla - kunstnik, Kunstiakadeemia rektor,
Harri Rein - teoloog, Ruhnu koguduse õpetaja emeeritus,
Jaan Tätte - Tallinna Linnateatri näitleja

Valgetähe medal
Maie Kalda - kirjandusteadlane ja -kriitik, pensionär,
Henno Käo - lastekirjanik, laulutekstide autor,
Peeter Laum - Saare Paat AS

Punane Rist
III järk

Heidi-Ingrid Maaroos - arstiteadlane, TÜ professor

Kotkaristi Hõberist

Johannes Tõrs - Vabadusvõitluse muuseumi rajaja

Valgetähe orden
IV järk

Liia Hänni - riigikogu liige,
Arnold Rüütel - riigikogu liige
Punase Risti medal

V järk

Dmitri Peterson - Saaremaa päästeteenistuse direktor,
Aare Taul - Kuressaare haigla peaarsti asetäitja

Meri viivitab aumärgi andmisega Rüütlile ja Hännile

Riigikogu esimees Toomas Savi taotleb juba kolmandat aastat järjest teenetemärgi andmist riigikogu liikmetele Liia Hännile (Juulik) ja Arnold Rüütlile, sest seni pole president Lennart Meri neid autasu vääriliseks pidanud.

Savi põhjendas Hännile ja Rüütlile IV klassi Valgetähe ordeni taotlemist nende panusega Eesti taasiseseisvumisel.

"Hänni oli Eesti Kongressi liige, Eesti Komitee liige, ülemnõukogu liige, põhiseaduse assamblee redaktsioonitoimkonna esimees, minister aastatel 1992-1995 ja riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige. Rüütli teeneid pole mõtet aga üles lugedagi," ütles Savi.

Savi sõnul sai ta lähtuvalt teenetemärgi seadusest soovitada Rüütlile ja Hännile IV klassi Valgetähe andmist, lõpliku otsuse teeb president.

Arnold Rüütel ütles, et pole Eesti iseseisvuse taastamisel ja sellele järgnenud perioodil teinud midagi vaid teenetemärgi saamise nimel ja ei ole solvunud, et president pole talle aumärki annetanud.

Liia Hänni ütles enda sõnul nägevat põhjusi, mis tema kandidatuuri esitamise taga on. "Olen üsna kaua olnud poliitikas ja samas väga oluliste otsuste juures," tõdes Hänni, pidades ise kõige olulisemaks ja huvitavamaks enda elus osalemist põhiseaduse tegemisel.

"Aga mind ei riivaks, kui ma seal nimekirjas pole. Loodan edasi töötada ja veel midagi ära teha," lisas ta.

Hänni sõnul on Eestis juba aastaid traditsioon, et tegevpoliitikuid ei hakata riiklikult autasustama. Kui seda tehakse, peab selleks eriline põhjus olema. "Küllap on inimese tööle põhjust anda hinnang siis, kui see töö on lõplikult tehtud," ütles Hänni.

MM/BNS Meie Maa 13-01-2001