www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=30228&kat=1
Kuressaarest Tehumardini kulgeva jalgrattatee asukohaks kolm valikut

Kaarma ja Salme vallavalitsused algatavad Loode tammikust Tehumardini kulgeva jalgrattatee keskkonnamõjude hindamise, mille käigus selgub kolmest variandist jalgrattateele parim asukoht.

“Kaalumisel on kolm erinevat varianti. Kas rajada jalgrattatee Kuressaare- Sõrve maantee kõrvale vasakule, paremale või hakkab tee läbima mere lähedalt Loode tammikut,” lausus Kaarma vallavalitsuse keskkonna vanemspetsialist- projektijuht Kairi Niit. Tema sõnul ollakse praeguse seisuga loobunud ideest rajada jalgrattatee vastvalminud Nasva- Salme kanalisatsioonitrassile, mis kunagi oli jalgrattatee asukohaks kõige tõenäolisem variant.

Kuni 15 kilomeetri pikkune tee

“Kanalisatsioonitrassi peale pole mõtet rajada, sest kõik trassiga liitumised pole tehtud ja see tähendab, et oleks oht, et jalgrattateed hakataks tulevikus kanalisatsioonitrassiga liitumisel lõhkuma,” selgitas Kairi Niit.

Praeguseks on valminud Loode- Tehumardi kergliiklustee asukohavaliku keskkonnamõju hindamise programm. Selle kohaselt rajatakse jalgrattatee eesmärgiga parandada liiklusohutust ja teekeskkonda Kuressaare- Sõrve maanteel Kuressaare linna ja Tehumardi küla vahelisel lõigul.

Jalgrattateed saavad hakata kasutama jalakäijad, jalgratturid, rulluisutajad ja talvel ka suusatajad. Tee on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. Tee rajamiseks tuleb eemaldada taimestik, koorida maapinnas, täita tee aluse ja katta tee asfaldiga.

Koos teega on kavandatud rajada üle Nasva jõe kulgev kergliiklussild vahetult olemasoleva maanteesilla kõrvale. Sõltuvalt valituks osutuvaks variandist on jalgrattatee 14, 6- 15, 1 kilomeetri pikkune.

Ajagraafik teadmata

Keskkonnamõjude hindamisel arvestatakse tee- ehituse mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Loode tammik, Linnulaht, Mullutu-Loode hoiuala, Järve luited), taimestikule, maastikule ja kultuuripärandile, inimese tervisele, heaolule ja varale ning Nasva jõe kalda kaitse-eesmärkidele.

Jalgrattatee rajamise ajagraafikust on veel vara rääkida, kuna palju sõltub 4- 5 kuud kestvast keskkonnamõjude hindamisest.

“Seetõttu ei või iial teada, kas võib tulla viivitusi,” selgitas Kairi Niit. Samuti on vara rääkida jalgrattatee ehitamise maksumusest ja rahastamisallikatest, kuna valdadel on kavas hakata neid otsima. Keskkonnamõjude hindamise toetuseks taotleti raha näiteks EAS- ilt, kuid ebaõnnestunult.

Oliver Rand Meie Maa 02-07-2007