www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=30134&kat=1Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles Meie Maale, et Saaremaa ühisveevärgi projekti ehituse hange tühistatakse, tehakse väikesteks osadeks ja kuulutatakse paari lähema kuu jooksul välja uued hanked.
“Suur töö on vaja ära teha ja tähtajad suruvad peale,” põhjendas Tamkivi ebaõnnestunud ehitushanke kiire tühistamise vajadust. Saaremaa vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks laekus nelja firma pakkumine, mis osutusid kolm korda plaanitust kallimaks.
“Veeprojekti ehitushangete tühistamisega tuleb anda ehitajatele selge sõnum, et mehed, hea aeg on möödas ja õhu eest enam ei maksta!” ütles üks Saaremaa ehitushangetega kursis olev keskkonnaspetsialist.
“See on konkurentsiameti küsimus,” tõdes keskkonnaminister Tamkivi vajadust uurida, kas ehitusfirmad riigihankel pakkumisi tehes mitte kokku ei mänginud.
Kuressaare Veevärgi juhataja Illar Noot ütles, et tema käskkiri pakkumiste tagasilükkamise kohta on juba läinud nädalal saadetud kooskõlastamiseks KIKi ja keskkonnaministeeriumi esindajatele, kuid vastust sellele siiani saadud pole. “Ne otveta, ne priveta,” nentis ta, lisades, et kohtumine nimetatud ametkondadega on planeeritud tulevale nädalale.
Lisaraha naljalt ei tule
Selleks ajaks peaks olema valmis ka osa eeltöödest hangete väiksemateks osadeks tegemisel. “Ettepaneku oleme hangete tükeldamiseks teinud, aga vastust selle kohta pole siiani saanud. Kuigi keeldumist samuti mitte,” nentis Noot.
Ajakirjanduse vahendusel on mõned ametnikud välja öelnud, et riik ei peaks toruprojektidele raha juurde panema. Nooda sõnul on seda seisukohta väljendanud ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Kui meil uus hange õnnestub ja hind varemkavandatut ikkagi mõnevõrra ületab, küll siis riik toetab ka,” uskus Noot ometi. “Teisalt peaks selline ministeeriumi sõnum ehitusettevõtjaid kainestama ja nad reaalsusse tagasi tooma, et kõike, mida küsitakse, ikka kinni ei maksta,” lisas ta.
Ka keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tambergi sõnul näeb keskkonnaministeerium ühte võimalust saavutada soodsamaid pakkumishindu hangete tükeldamises. “Siis saaksid pakkumisel osaleda ka väiksemad ehitusfirmad – see loob suuremad eeldused soodsamale pakkumishinnale,” lausus Tamberg, andmata samas konkreetset vastust küsimusele, kas riik kavatseb Saaremaa hanke puhul toimida sarnaselt Matsalu hankega, kus riik lõviosa – ligi 300 miljoni krooni ulatuses – hanke kallinemisest kinni maksis. Viis protsenti puuduolevast summast jäi omavalitsuste katta.
“Kuressaare hanke puhul on puudujääk üle 400 miljoni krooni. Keskkonnaministeerium osaleb erinevate lahendusvariantide otsimisel täiendavate finantsallikate leidmiseks,” ütles Tamberg. “Kallinemise minimeerimiseks tuleb Kuressaare Veevärgil koostöös keskkonnaministeeriumiga välja töötada uus hankestrateegia. Üle tuleb vaadata ka kavandatud tegevused eesmärgiga välja selgitada, kas midagi saaks ära jätta ja/või kehtestada leebemaid tehnilisi tingimusi.” Indrek Tambergi sõnul tuleb asulareovee direktiivi kohaselt kanalisatsioon rajada üle 2000 ie-ga (ie ehk inimekvivalent on reostuskoormuse ühik, 1 ie võib võrdsustada 1 inimesega, juhul kui puudub tööstus) reoveekogumisaladel, väiksematel aladel tuleb tagada olemasoleva reoveesüsteemi toimimine.
Joogivee direktiivi järgi tuleb 2013. aasta lõpuks tagada joogivee kvaliteet rohkem kui 50 elanikku varustavates süsteemides.
---
Pakkumised 3,3 korda suuremad
• Europrojekti “Läänesaarte alamvesikonna veemajandus Saare maakonnas” projekteerimise ja ehituse riigihanke viiele erinevale osale laekus kokku neli pakkumist.
• Vee- ja kanalisatsioonitrasse soovivad ehitada Skanska EMV AS, AS K&H, ühise pakkumise tegid AS Water Ser, AS ASPI, OÜ Arco Ehitus ning Merko Ehitus ja Kunda Vesi.
• Odavaimate pakkumiste kogusumma ulatub 52,54 miljoni euro ehk 821,7 miljoni kroonini, mis on varem kavandatud 247 miljonist 3,3 korda rohkem.
---
Terendavad uued hiigeltrahvid
Euroopa Liidu joogivee direktiivi nõuete tähtajaks mittetäitmine tähendab Eestile miljonitesse eurodesse ulatuvaid trahve.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tambergi sõnul peab joogivee direktiivi kohaselt 2013. aasta lõpuks elanikkonnale olema tagatud nõuetele vastav joogivesi, seejuures peab 2007. aasta lõpuks joogivesi mangaani- ja rauasisalduse osas vastama nõuetele enam kui 2000 elanikku varustavates joogiveesüsteemides.
Asulareovee direktiivi kohaselt peab reovesi olema puhastatud nõuetekohaselt 2010. a lõpuks. Veepoliitika raamdirektiivist tulenevalt tuleb 2015. a lõpuks saavutada veekogude hea seisund.
“Kui Eesti märgitud tähtajaks nõudeid ei täida, võib meid ees oodata miljonitesse eurodesse ulatuv rahatrahv (n-ö põhitrahv), millele lisandub Euroopa Komisjoni esindajate väitel asulareovee puhastamise direktiivi rikkumismenetluse (neid võib olla mitmeid) raames täiendavalt 20 000-eurone päevatrahv kuni direktiivi nõuete täitmiseni,” lausus Tamberg.
Andres Sepp, Mehis Tulk Meie Maa 20-06-2007